Mis Eestis viga metsa minna, sest ta on meile nii lähedal – astud uksest õue, sumpad natuke läbi lume aia taha ja – oledki metsas! Paned päikseprillid ninale, suusad või räätsad alla ja muudkui liigud, hingates kopsudesse karget kevadõhku. Kui märtsipakane liiga kipub tegema, toetad selja vastu sooja puutüve, pöörad näo soojendava päikse poole ja mõtled, kui hea on elada sellisel maal, kus ei laiu viljatu kõrb, vaid kus lausa igaühe jaoks leidub tukake rohelist metsa.

Edasi loe juba Leili metsablogist!