Eesti ja Läti põllumehed hakkavad Läänemerd kaitsma


Eesti ja Läti põllumehed hakkavad Läänemerd kaitsma
.

Et Läänemerd paremini hoida, algab keskkonnaprojekt “GreenAgri”. See on Eesti ja Läti põllumajandustootjate ühine algatus Läänemere tervise parandamiseks.

Viimased uurimused on näidanud, et jõgedes on nitraate paljuvõitu ning ka Läänemerre on paaril viimasel aastal lisandunud põllumajandusest taas rohkem toitaineid.

Projekti “GreenAgri” eesmärk on Eestis ja Lätis põllumajandustootmise tagajärjel toitainete leostumise vähendamine vette ning sealt edasi Läänemerre. See saavutatakse orgaaniliste väetiste majandamise seire ja testimise ning keskkonnasõbralike praktikate ja tehnoloogiate tutvustamisega.

Oluline on, et sealjuures säiliks ka põllumajanduse efektiivsus ja konkurentsivõime.

„Sõnnik ei ole ainult loomakasvatuse jääkprodukt, vaid ka väärtuslik kõrvalsaadus,“ selgitab põllumajandus-kaubanduskoja keskkonnavaldkonna eest vastutav Ann Riisenberg.

Tema sõnul vajavad põllumehed rohkem teavet sõnniku kasutamise kohta põldude ja rohumaade väetamisel, et väheneks toitainete leke veekogudesse, ent samal ajal säiliks saagikus ning tootmiskulud oluliselt ei suureneks.

Õpitakse koos lätlastega

„Projekti mõte tuli reaalsest elust, kus ühelt poolt on põllumeestel vaja koostada ja jälgida taimetoiteainete bilanssi, teiselt poolt on karmistumas keskkonnanõuded. Ka veeseadus on muutmisel, mille käigus kitsendatakse väetamise piirnorme ja tähtaegu,“ räägib Riisenberg. „Üha enam on vaja teavet, kuidas karmistuvate keskkonnanõuetega toimetada nii, et keskkond hoitud ja saagid mõistliku omahinnaga salves.“

Seotud lood:

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojal on Läti põllumeestega hea koostöö, miks mitte vastastikutest kogemustest õppida, arvab Riisenberg.

Projekt valmistati ette ning kõik selle tegevused tehakse Eesti ja Läti koostöös samu metoodikaid kasutades.

Projekt kestab neli aastat. Selle raames otsivad nõustajad koos põllumeestega lahendusi keskkonnahoidlike praktikate juurutamiseks orgaaniliste väetiste kasutamisel, toimuvad põllumajandustootjate ning nõustajate koolitused, õppereisid, demopäevad ning seminarid, mille tulemusena soovitakse parandada Eesti ja Läti põllumajandustootjate teadmisi orgaaniliste väetiste kasutamisest.

Vajatakse kümmet vabatahtlikku

„Projekti osa on pilootprogramm, kuhu planeerime kaasata kümme Eesti ja kümme Läti põllumajandusettevõtet. Põllumajandustootjad saavad programmi kandideerida juba sellest nädalast alates,“ kutsub Riisenberg üles põllumehi kaasa lööma. Ettevõtted valitakse välja tuleva aasta veebruari lõpuks.

Esimene suurem põllumeestele suunatud üritus toimub 15.-16. veebruarini Jelgavas. See on ühiskonverents põllumajanduskeskkonna teemadel - muld, õhk, vesi. Konverentsi raames külastatakse ka Läti põllumajandusettevõtteid.

Pilootprogrammis osaleval põllumehel peab olema aega koostöös ekspertidega tootmisüksuse tegevuskava ettevalmistamiseks ja elluviimiseks ning koolitustel ja õppereisidel osalemiseks. Ühtlasi peab programmis osaleja olema valmis kokku lepitud tegevused ellu viima, kasutades selleks ettevõtte enda ressursse.

Põllumehed peaksid olema valmis ka pärast projekti lõppu tutvustama kolleegidele oma tegevuse tulemusi orgaaniliste väetiste keskkonnasõbraliku käitlemise kohta. Pilootprogrammis osalev tootmisüksus peaks tegelema vähemalt ühega neist valdkondadest: teraviljakasvatus, piimatootmine, sealihatootmine, lihaveisekasvatus, lambakasvatus, linnukasvatus, biogaasi tootmine.

Valmistatakse ette ka uuringut, mille tulemuseks on praktiline ülevaade orgaanilise väetise laotamise tehnoloogiatest. See peaks valmima 2016. aasta juuniks.

Pilootprogrammi kandideerimise avaldusi oodatakse 26. jaanuariks. Ettevõtjad valitakse välja veebruaris. Huvitatud võiksid ühendust võtta Ann Riisenbergiga, ann.riisenberg@epkk.ee.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare