„Kuna hinnangud ja arvamused järve seisundi kohta on lahknevad, on väga tähtis, et saaksime proove võtta just ühesugustes tingimustes ja selleks me teeme ka võrdluskatseid. Me võtame batomeetriga veeproovid ühte anumasse ja siis võtame paralleelproovid sellest veest nii Eesti kui ka Vene laborites analüüsimiseks, et jälile saada, millest need lahknevused tulenevad ja millised näitajad langevad rohkem kokku ning millised on erinevused,“ rääkis Kangur.

Küsimusele, et miks esineb eestlaste ja venelaste andmetes lahknevusi, vastas Kangur, et kui Eesti lähtub rahvusvahelistest kriteeriumitest, siis Vene poolel need ei kehti. "Ja siiani pole meil ühtseid seisundi hindamise kriteeriume ja ka meetodid on erinevad."