Noored ulukid aetakse emade juurest minema, nad on vähese elukogemusega ja eksisteerib oht, et nad satuvad linnadesse või teedele.

Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul on üheks suuremaks ohuks liiklusele põder. „See suur loom on võimeline nii inimesele kui ka tema varale tõsist kahju tekitama. Linnas on põder väga vähese põgenemisvõimaluse pärast nurka aetud ja ohtlik igale lähenevale inimesele. Liikluses on iga teele jooksnud põder potentsiaalne surmaoht,“ selgitas Korts.

Liiklusõnnetuses hukkunud suurulukist tuleb viivitamata teavitada jahipiirkonna kasutajat või keskkonnainspektsiooni (tel 1313). 

Eesti Jahimeeste Selts kutsub kõiki kodanikke märkama ulukeid enda ümber ja teedel kiirust vähendama.

2014. aasta on Eesti Jahimeeste Seltsi poolt välja kuulutatud „Märka ulukit!“ aastaks. Tänavu on seltsi tähelepanu ja aasta tegevused suunatud eelkõige ulukitele ja nende asurkondadele. Eesti Jahimeeste Selts on loodud 1967. aastal ja koondab enda alla enamiku Eesti 15 000 jahimehest. Sel aastal võttis selts vastu ka jahinduse hea tava ehk jahimeeste eetikakoodeksi, millega pandi Eestis esmakordselt kirja jahimoraali nõuded.