Eesti kündjatel tuleb end uuesti kaardile tagasi murda
“Kui ministeerium meid toetaks, tuleks ka sponsoreid juurde,” arvab Tammel varasemate kogemuste põhjal. Põlluministeeriumi toetus on olnud 100 000 ja 250 000 vahel.
Ministeeriumi toetus moodustab Tammeli sõnul poole vajaminevast. Teise poole eest kandsid varem hoolt sponsorid. “Kui mullu selgus, et põllumajandusministeerium meie meeste osalemist künni MMil ei toeta, vähenes kohe ka sponsorite osa tuntavalt,” kurdab teenekas künnientusiast.
Juba Nõukogude ajal peeti nii vabariiklikke kui ka üleliidulisi künni meistrivõistlusi. Viimased Eesti NSV künnivõistlused olid 1989. aastal Aravetel.
Alates sellest aastast on Eesti meistrid käinud võistlemas ka maailmameistrivõistlustel.
“1989 võeti meid osalema tingimisi, ilma et oleksime veel maailma künniorganisatsiooni WPO ametlikud liikmed,” selgitab Tammel.
Eesti meistrivõistlused koos koolipoistega
Tookord oli lähetaja-rahastaja ATK (agrotööstuskoondis), edaspidi põllumajandusministeerium, Eesti Künniselts ning sponsorid.
1989. aastal esindasid Eestit Elmar Veski ja Urmas Lees, korduvalt on MMil võistelnud Mait Pajo (11 korda) ja Raido Kunila (8 korda). Viimati oli Eesti meeskond väljas 2007. a Kaunases peetud võistlustel, kus osalesid Indrek Zilensk ja Jüri Lai.
Eesti künnivõistlused on viimastel aastatel toimunud ainult tänu sellele, et riik toetab ametikooli õpilaste kutsevõistlusi. Neli viimast aastat on neid võistlusi peetud üheskoos Olustveres.
“Teatavasti oli ministeeriumil mullu plaan meie meistritele MMile minekuks raha anda, kuid eelarvekärped tõmbasid sellele kriipsu peale,” ei taha Tammel ebaõiglane olla.
Hoolimata eelarve kitsusest, ei usu Tammel, et seda poolt miljonit ei leitaks, vaid näeb selle taga künni vähest tähtsustamist. “Võib-olla ei ole künni tähtsus põllumajanduses veel hoovatõmbajateni jõudnud,” kritiseerib mees ministeeriumi viimase aja leigust.
Tasumata liikmemaks teeb võistlemapääsu kallimaks
Järgmised künni meistrivõistlused on tuleva aasta aprillis Uus-Meremaal. Künnirahvas, kes saab samuti aru majanduskitsikusest, nendele pääsemist ei loodagi. 2011. a peetakse MM aga meie naabermaal Rootsis. Seal tahaksid nad küll võistlemas olla.
“Loodame, et selleks ajaks on masu lõppemas ning riik leiab raha, et meie delegatsioon sinna välja saata,” teeb Tammel realistlikumaid plaane.
See võib aga nüüd, kui Eesti on kaks aastat tasumata liikmemaksu tõttu WPOst välja arvatud, kalliks minna. Kui muidu piisaks aastamaksust, mis on 40 000 krooni ringis, siis selleks, et uuesti liikmeks saada, tuleb taas tasuda ka sisseastumismaks ja seda juba tuleval sügisel.
Lisaks sellele, et künnimeistrite järjepidevus ei katkeks, on vaja alal hoida ka meie asjatundlik kohtunike kaader. Tänu vabariiklikele võistlustele on Eestis vilunud künnikohtunikke, kes on kohtunikutööd teinud ka maailmameistrivõistlustel.
20 aasta jooksul on Eesti kündjad võistelnud MMil võrdsetena maailma arenenud põllumajandusriikide meestega ja selle eest on tänu väärt kõik, kes neid toetanud. Kui selline koostöö jätkuks, oleks Eesti meistritel 2011. aastal võimalik meie riik taas maailma künnikaardile künda.
Janika Salev, põllumajandusministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja
Ministeerium peab väga tähtsaks, et Eesti osaleks võimalikult palju rahvusvahelistel üritustel, ka künnivõistlustel. Seda, et ministeerium künnivõistlustega seonduvat tähtsaks peab, näitab fakt, et Eesti künniseltsi on toetatud pikka aega.
Aastatel 2002–2007 on toetussummad jäänud vahemikku 50 000–210 000 krooni. Lisaks on igal aastal toetatud noorte künnivõistlusi 20 000–70 000 krooniga.
Noorte toetamist jätkatakse ning sel aastal on toetus 70 000 krooni. Ka on ministeerium varem tasunud maailma künniorganisatsioonile Eesti liikmemaksu.
On viidatud ka võimalusele rahastada rahvusvahelistel künnivõistlustel osalemist koolituseks või nõuandeks mõeldud rahaga. Tegu on projektipõhise taotlemisega ühekordsetele tegevustele, niisiis ei annaks selline toetamine stabiilsust.
Peame võistlusi tähtsaks, kuid meie võimalused sõltuvad eelarvest.
