Eesti lambakasvatajad on paanikas: levib Schmallenbergi viirus
Kaks aastat tagasi Euroopas avastatud mäletsejate uus haigus, Schmallenbergi viirus, on nüüd ka Eestisse jõudnud. Haigus tabab nii lambaid, kitsi kui ka veiseid ning teadaolevalt inimestele see ohtlik ei ole.
Veterinaar- ja toiduameti (VTA) loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonna juhataja Maarja Kristian kinnitas Maalehele, et laboratoorse kinnituse on viirus saanud seni kahes lambakasvastuses, üks Hiiumaal ja teine Võrumaal. "Täna ei saa me öelda, kui suure levikuga see on, eks poegimiste aeg näitab, kui ulatuslik see on," selgitas Kristian. "Ei ole võimalik öelda kust ta täpsel tuli, kuna ta on vektorputukatega leviv haigus."
Hiiumaa lambakasvataja Kaire Vannas rääkis Maalehele, et tema lammastest on 24 loomal viirus olnud ning 26 talle sündisid surnult. "Lisaks 25-30 lammast on kas nii varakult abordi teinud, et mina ei ole märganud, aga nad ei tundu olevat tiined. 128 lammast oleks pidanud poegima, aga nendest alla saja on talled teinud. Praktiliselt iga lamba kohta tuleb üks tall, ülejäänud on kas surnud või pole lihtsalt sündinud," rääkis Vannas. Võrdluseks võib tuua, et eelmine aasta tegid Vannase 115 lammast 200 talle. "See aasta ei tule sadatki täis," ohkas lambakasvataja. "Tall on täiesti välja arenenud, aga ta lihtsalt on nii kõver, et ei tule ise välja. Ma pean meeletult vaeva nägema, et need talled sealt seest välja saada."
Kuigi VTA teab kahte lambakasvatust, kus on laboratoorselt kinnitatud Schmallenbergi viiruse levik, on neid tegelikult rohkem ning üle terve Eesti.
"Hetkel tean Eestis kuut lambafarmi, kus selliseid väärarenguga tallesid sündinud on ja need farmid asuvad Eesti eri otstes. Lambafarmides on poegimisaeg alles alanud ja eeldatavalt koguneb selle edenedes järjest rohkem juhtumeid," kirjutas Võrumaa loomaarst Ants Kuks veebipäevikus maavillane.ee.
VTA on informeerinud oma veterinaarkeskuste kaudu volitatud loomaarste, et haigus on olemas, kuid suuremaks paanikaks põhjust veel ei ole.
Schmallenbergi viirusega seostatakse ka suvel ja varasügisel täheldatud mööduvaid kliinilisi tunnuseid (palavik, diarröa, piimatoodangu langus jne) täiskasvanud veistel ning talvel ja kevadel vastsündinutel (talled, vasikad) väärarenguid. Tüüpilised väärarengud olid kõver kael, vesipea ja jäigad liigesed. Enamik sündis surnuna, kuid ka elusana sündinud surid hiljem.
Viirust on seni leitud Saksamaalt, Belgiast, Hollandist, Suurbritanniast,
Prantsusmaalt, Itaaliast, Luksemburgist, Hispaaniast ja Taanist. Viirust kutsutakse selle isoleerimise asukoha järgi Schmallenbergi viiruseks.
