Eesti maakarja tõugu vasika ostmiseks peab järjekorras ootama
"Üks, kaks, kolm, neli, .... jah, kolmteist on mul neid siin praegu kirjas," loeb Kalamees kokku need, kes maakarja tõugu lehmvasika ostusooviga seltsi poole pöördunud.
Järjekorras olijatest on suurem osa selliseid peresid, kel kodus lehm või paar juba olemas, kuid nüüd soovitakse just maatõugu veist lisaks. Mitmetel on seda tõugu loomad ka varem olnud, neist on aga mingil põhjusel kunagi loobutud ja nüüd tahetakse uuesti tagasi võtta. "Ühtegi sellist inimest, kes varem lehma pidanud pole, mul praegu nimekirjas pole," tunnistab Käde Kalamees. Kuid varasemalt on ette tulnud sedagi.
Maakari sobib Kalamehe sõnul just väikesesse, paari lehmaga majapidamisse hästi. "Tema piimaand sõltub söödast, aga kehvema söötmise korral tervis käest ei lähe, nagu see holsteinidel sageli juhtub. Lihtsalt annab vähem piima ja kõik," selgitab pea terve elu maakarja veistega tihedalt kokku puutunud naine.
Peamiselt koosneb väiketalus elava maakarja veiste menüü heinast ja karjamaarohust, lisaks mineraalid ja meeleheaks pisut jõusööta. Silo koduses majapidamises sellele tõule tavaliselt ei anta. Kehvema ratsiooni pealt peaks maakarja lehm sellest hoolimata päevas 15 kg piima andma, parema sööda korral pole ka 20-30 kg mingi ime. "Kõik sõltub muidugi loomast, aga üldiselt võib nii öelda küll," möönab Käde Kalamees.
Aga miks osta just vasikas, kellelt esimese piima saamiseni kulub mitu aastat? Lehma ja mullika asemel soovitakse lehmvasikat osta sellepärast, et ta oma käe järgi üles kasvatada.
"Võimalusel soovitan ma alati vasika osta, või siis mullika. Lehmaga, kes on endise omaniku ja koduga harjunud, võib probleeme tekkida - kasvõi tervise osas. Sest alati ju jäetakse paremad lehmad oma karja ja kehvemad müüakse ära. Kui osta vasikas, pole probleemide ilmnemisel põhjust eelmist omanikku siunama ega süüdistama hakata," selgitab seltsi tegevjuht.
Looma hind sõltub väga mitmetest asjaoludest. Jõudluskontrollis osalevad lehmad, kelle tervise ja toodangunäitajad on andmebaasis kirjas ja jälgitavad, on kallimad. Rohkem maksavad ka hea põlvnemisega loomad. "Hind sõltub sellestki, kui palju maksab veise eest lihakombinaat. Tõulooma eest saab elusana müügi korral alati rohkem küsida," toob Kalamees elulise näite ning lisab, et üldiselt tasuks hinna aluseks võtta 2 eurot eluskaalu kilogrammi kohta. Sellest alla ja ülespoole on siis kauplemise ruum. Täiskasvanud maakarja tõugu lehm kaalub umbes 500 kg, vasika kehakaal sõltub tema vanusest - mida noorem, seda väiksem.
"Holsteinidega võrreldes on maakari pigem odavam. Teoreetiliselt võiks ju müüjad hinda tõsta - nõudlust on piisavalt -, aga turuga tuleb ka arvestada - väikeste majapidamiste omanikud ei suuda praegusesr suurt rohkem maksta," leiab Kalamees argumendi hinnatõsu vastu.
Neil, kel soov soetada maakarja veis, soovitab ta alati Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsiga ühendust võtta, ka siis kui loom leitakse lehekuulutuse kaudu. "Piisab, kui mulle öelda müüja nimi ja looma kõrvas kollasel lipikul olev number ning ma saan kohe kontrollida, kas tegemist on puhtatõulise loomaga," sõnab Kalamees.
Puhtatõulise loomaga kaasneb lisaks heale piimale ka ohustatud tõugu looma kasvatamise toetuse taotlemise võimalus ning võimalus müüa puhtatõulisi järglasi.
