Eesti maatõugu veised väärivad toetust

                     
Eesti maatõugu veised väärivad toetust
Foto: Bianca Mikovitš

Kahesajalt inimeselt Pärnus ja Kuressaares uuriti, kas nad oleksid nõus eesti maatõugu veiseid rahaliselt toetama. Enamus oli nõus seda tegema.

Augustis läbi viidud küsitluse eesmärgiks oli saada teavet, kas inimesed tunnevad eesti maatõugu veiseid ning kas nad oleksid nõus rahaliselt selle tõu säilitamist toetama.

„Kõigile intervjueeritavatele näidati nii eesti piimatõugude fotosid ning tutvustati eesti maatõugu, selle hetkeolukorda, tõu säilitamise eesmärke ja tegevust tõu säilitamisel,“ tutvustab ajakirjas Tõuloomakasvatus uuringu läbiviimise metoodikat Eesti Maaülikooli professor Haldja Viinalass.

Valida sai mitme erineva stsenaariumi vahel: tõu säilitamine tõuga seotud niššitoode abil, maakultuuri ja kultuuripärandi säilitamine, tõu säilitamine tõu senises levikupiirkonnas ja iseloomulikul põllu majandus maastikul, võimalus tõugu taastada sügavkülmutatud materjali (sperma, embrüod) olemasolul, elusloomade arv, mis tagaks tõu olemas oluveel vähemalt 50 aastaks ja ühekordne rahaline toetus.

Vastanutest 80% olid eesti maatõust kuulnud ja 56,6% olid ka ise maatõugu veiseid näinud, 30,5%
teadsid, et on joonud maa tõugu lehmade piima, tarbinud kohupiima vm toodet.

Maatõugu olid rahaliselt nõus toetama 82% küsitletutest, 18% vastanutest ei pidanud isiklikku panust tõu säilitamise hüvanguks võimalikuks või pidasid tõu säilitamise toetamist mittevajalikuks.

Küsitluse viis läbi Eesti Maaülikool osaliselt Euroopa Liidu poolt rahastatava uuringu „Jätkusuutlike Euroopa kohalike veisetõugude suunas“ (ingl k– Towards self-sustainable European regional cattle breeds) raames. Sarnaselt küsitleti inimesi veel kolmes riigis – Itaalias, Hispaanias ja Hollandis. Neljas riigis toimunud küsitluse analüüs valmib Milaano ülikoolis.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (0) Anonüümne (0)
Jäta kommentaar
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Aili ja Toomas Vindi katedraal Vabaduse platsil
Toomas Vindi õlimaalid Tallinna Kunstihoones: “Hämming ja kimbatus”, “Valguse algus”, “Diivan männisalus”, “Linnapark”, “Paviljon nr 7” ja “Saabumine parki”.
Kunstiperspektiivis tundub see abielupaar – Aili ja Toomas Vint – lahutamatu. Ometi tekkis neil eriarvamusi ühise näitusega, nii et Tallinna Kunstihoone on seetõttu ”saetud” pooleks.
Antiaine ennustaja Paul Dirac tahtis Nobelist keelduda
Kuulsad teadlased Solvay füüsikakonverentsil 1927. Esireas vasakult teine Max Planck, kolmas Marie Curie, viies Albert Einstein. Teises reas vasakult viies Paul Dirac, paremalt esimene Niels Bohr. Kolmandas reas paremalt kolmas Werner Heisenberg, neljas Wolfgang Pauli.
Maalehe teadmisveerg “Tuna & täna” vaatleb Nobeli auhinna laureaate.
Aasta noortetreener: Võistle, nii saad meistriks!
Väga kogenud ja hinnatud juhendaja Mart Mäerand peab oluliseks, et lastel treeningutel ka lõbus oleks.
Spordiliidu Jõud aasta noortetreeneri Mart Mäeranna põhimõte on käia hoolealustega võimalikult palju jõuproovidel.
Loome jõulumeeleolu vürtspähklitega
Soojendav kingitus on sobilik advendiajal külakostiks kaasa võtta.
Kes poleks jalutanud mõnel jõuluturul ning ühtäkki tundnud magusat karamellist lõhna.