Eesti mahetootmine saab 20-aastaseks

Tähistamaks 20 aasta möödumist mahepõllumajanduse ametlikust algusest Eestis, toimub täna Eesti Maaülikoolis mahepõllumajanduse juubelikonverents „Mahepõllumajandus – hea loodusele, hea sinule“.

Eestis on novembri seisuga 1277 mahetootjat ja üle 102 000 ha mahemaad. Tunnustatud mahetöötlejaid ja –käitlejaid on 47. Ökopoodidest ja suurematest toidupoodidest on võimalik leida kodumaised piimatooteid, liha, jahu ja helbeid, makarone, pagaritooteid, moose, köögivilja jm. Mahetoidu tootmine ja tarbimine on kasvav trend ning inimeste teadlikkus ja nõudlus tervisliku toidu järele suureneb jätkuvalt.

Maaülikooli teadusprorektori professor Anne Luige sõnul on mahepõllumajandus säästva arengu ja tervisliku toidutootmise üheks võimaluseks. Kakskümmend aastat mahepõllumajanduse kogemust Eestimaal on loonud selleks head eeldused.

Konverentsil meenutatakse mahepõllumajanduse algust Eestis ja käsitletakse mahepõllumajanduse jätkusuutlikkuse aspekte. Samuti räägitakse mahetootmise seostest keskkonna ja tervisega ning mahemaaviljeluse küsimustest. Antakse ülevaade mahepõllumajanduse hetkeolukorrast ja mahetoetustest.

Oma tegevust tutvustavad ning mahetootmise ja –töötlemise kogemusi jagavad Pajumäe talu peremees Arvo Veidenberg, Alt-Lauri mahetalu perenaine Kaja Kesküla ja Vändra Leiva juhataja Krista Assi. Mahetoodete turustamisest annavad ülevaate Ökosahvri juhataja Siiri Talumaa ja TÜ Eesti Mahe tegevdirektor Jaan Nõmmik. Põllumajandusministeerium teeb ülevaate mahepõllumajanduse arengukava elluviimisest.

Konverentsi osalejatele pakutakse mahetoorainest valmistatud toitu.

Selleks nädalaks on Eesti Maaülikooli toodud ka Eesti Põllumajandusmuuseumi näitus mahepõllumajandusest.