Järgmisel aastal plaanib ta külvata 61 hektari võrra suuremale pinnale, kus veel aasta tagasi laius tihe pajuvõsa. Suurema läbimõõduga puud on maha võetud, väiksemate sissekündmise eest hoolitseb August Kuuse.

“See on ainuke selline sahk Eestis, millega saab võsa künda,” ajab mees rinna kummi ja lükkab traktorile käigu sisse.

Kolme-neljameetrised puud varisevad nagu tikud ning Kuuse poolt Vene uudismaasahast ümber ehitatud sahk keerab need vaksapaksuse mullakihi alla mõneks aastaks kõdunema. Võsa küntakse sisse.

“Enne kolme aastat ei tohi seda põldu künda,” hoiatab traktorist. “Muidu lõhud adra ära, sest puude kõdunemine võtab aega.”

Küll aga võib pealmist mullakihti kevadel libistiga siluda ja sinna midagi juba maha külvata.

Aimar Rometil on uudismaale plaanis külvata rapsi, kuna see pidi puhanud maal hästi kandma. Hästi mõjuks ka liblikõieliste või valge mesika külvamine.

Noor mees tunnistab, et päris metsast ta uudismaad tegema ei hakanud. Asja uurides selgus, et samal kohal laiusid veel paarkümmend aastat tagasi põllud ja oli tehtud maaparandus.

August Kuuse sõnul on Tartumaal sellist võssa kasvanud maad, mille saaks taas kasutusse võtta, tuhande hektari ringis.

Huvilised ongi järjest imesahka ja ta tööd uudistamas käinud, et ka enda maadel võsast põldu teha.

Lepavõsa on põllumaaks raadanud ja sisse kündnud ka teine Tartumaa viljakasvataja, Madis Avi.