Milline võiks olla liidu/mesinduse tulevik ja mida selle nimel teha tuleks?

PRIA mesilate register tuleks muuta toimivamaks.

Mesilate registrist peaks nägema mesilate paiknemise kaarti ja saama mesiniku kontaktandmed, et vajadusel temaga ühendust võtta. Praegu on nii, et põllumehed on küll kohustatud teatama kavandatavatest taimekaitsetöödest 2 päeva varem põllust kuni 2 km kaugusel asuvate mesilate omanikele. Põllumees leiab registrist oma põllu lähedal asuvaid mesilaid, kuid mesiniku kontaktandmeid pole kuskiltki võtta.

Samamoodi peaks mesinikele olema kättesaadavad naabruses tegutsevate põldurite andmed, millega on eriti häda, kui põldudel tegutseb rentnik. Põllutööde eest vastutava isiku või omaniku kontaktandmed peaks mesinik saama kas PRIA või vallaametnike kaudu või tasuks teha nii, et infotahvel põllu kasutaja kontaktandmetega oleks põllu servas.

Praegu annavad mesinikud oma mesilasperede arvu PRIA registrile teada 1. mai seisuga. Peaks olema aga nii, et lisaks küsitaks ka eelmisel sügisel talvituma läinud mesilasperede arvu. Nii selguks ka iga-aastased talvekaod.

Kuidas stimuleerida või innustada mesinikke liituma PRIA mesilate registriga? Stimuleeriks, kui Eestis saaks mesinikud mesilasperede pidamisel toetust, mille aluseks on mesilasperede arv. Toetuse saamise eelduseks oleks mesila kuulumine PRIA registrisse.

Toetuste määramisel ei peaks olema nõuet, mis seotud mesiniku maa olemasolu või puudumisega. Pindalapõhiste toetuste süsteemi mesinike puhul rakendada ei saa.

Veterinaar- ja toiduamet ei peaks olema kardetud kontrollija-karistaja, vaid senisest enam nõuandja ja toetaja.

Näiteks mesilashaiguste asjus mesinikud ametist praegu nõu ei saagi, ametnikud tunnevad mesindust halvasti. Samas just ameti järelevalve ja kontroll on tihti selleks hirmutavaks teguriks, miks mesinikud ei registreeri oma mesilat PRIA registris.

Praegu on nii, et ametile peab andmeid andma jne, kui mesilas on rohkem kui 15 mesilasperet. Toiduohutuskontrolli tegemise aluseks võiks aga olla hoopis toodetav meekogus. 15 pere asemel võiks piiriks olla hoopis 1000 kg mett.

Veekvaliteedi analüüsi tõendit tuleks saada uuendada mitte igal aastal, vaid, kui kõik korras, iga 3 aasta järel.

Koostöös mesinike liidu spetsialistidega võiks amet korraldada oma töötajatele koolitusi, kus ühtlasi saaks leppida kokku, et mesinikele esitatavad nõuded oleks maakonniti ühesemad kui praegu.

Üldine tava on märkida kaubandusliku mee pakendile "Parim enne ..." tähtajaks 2 aastat alates pakendamisest, kuid mesinikelt nõuab amet tähistust 2 aastat alates mee vurritamisest. Importmee maaletoojad on seega kohalike tootjatega võrreldes eelisseisus ja seda tuleks muuta.
Ameti veebilehel olevad juhendmaterjalid mesinikele vajavad paremat lahtikirjutamist ja täpsemat selgitamist. Ameti mesindusliku veterinaarse toe tugevdamiseks tuleks sisse seada mesilashaiguste osas eriväljaõppe saanud usaldusmesinike staatus.

Tasuks taastada mesilapassid, kuhu saaks teatud märkmeid teha ameti ametnikud ja teatud märrkmeid usaldusmesinikud (näiteks mesila perede kontrollimisel rändele lubamise eel).

Taimekaitsetööde tegemine peab olema mesilastele ohutum ja üle vaadata tuleks, kes mille eest vastutab, kui nende töödega on mesilatele kahju tehtud.

Taimekaitsetööde tõttu leiab praegu aset hulgaliselt mesilaste hukkumisi-mürgistusi, eriti seetõttu, et pritsitakse õitsvaid põllumajanduskultuure või umbrohtusid. Vastav määrus ütleb, et õitsvaid taimi ei tohi pritsida mesilastele ja teistele kasulikele putukatele ohtlike taimekaitsevahenditega, kui taimekaitsevahendi pakendil on märge ohtlikkusest mesilastele. Pakendite etiketil on aga enamasti kirjas, et "...mitte pritsida mesilaste ja teiste kasulike putukate aktiivse lendluse ajal".

Seda keeldu tuleb järgida ja taimede õitsemise ajal pritsimisi ette võtta ei tohi. Vaid erilisel vajadusel ja erandkorras võiks see võimalus olla, kuid siis õhtul pärast kella 22. Kindlasti ei tohi pritsida kui tahes vara hommikul, sest siis ei ole võimalik vältida taimekaitsevahendi toimeaine kaudset või järelmõju mesilastele, kimalastele jt.

Kui on toimunud mürgistus ja veterinaararst on võtnud surnud mesilastest proovi, siis selle laboratoorse analüüsi kulude katmine peaks käima nii:
- kui selgub süüdlane-põllumees, nõutakse analüüsikulu sisse temalt,
- kui mesilased on hukkunud taimekaitsevahendite toimeainete tõttu, kuid süüdlast-põllumeest ei õnnestu põllumajandusameti inspektoril tuvastada, tasutakse analüüsikulud riiklikest vahenditest taimekaitsevahendite jääkide seireuuringute kulu realt.

Ka kahjude ja veterinaarkulude hüvitamiseks mesinikule on mitu võimalust:
- üks võimalik lahendus: kui põllumajandusameti inspektori menetluses selgub süüdlane-põllumees, siis nõuab põllumajandusamet mesiniku kasuks kahju sisse põllumehelt vastavalt ekspertide koostatud kahjuaktile. Samuti maksab põllumees veterinaararsti kulud. (Nii toimub taimekaitsetöödest põhjustatud kahjude hüvitamine mesinikule näiteks Taanis.)

- teine võimalik lahendus: kui põllumajandusameti inspektor tuvastab süüdlase-põllumehe, siis maksab mesinikule tekitatud kahju ja veterinaarkulud välja PRIA, vähendades vastava summa ulatuses põllumehe toetusi;
- kolmas võimalik olukord: kui põllumajandusuameti inspektori menetluses ei õnnestu selgitada välja süüdlast, kelle tegevuse tulemusena hukkusid või kannatasid mesiniku mesilaspered, siis hüvitatakse mesinikule tema kahjud ekspertide koostatud kahjuakti alusel kas riiklikest vahenditest (näiteks põllumajandusameti või Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu) või spetsiaalsest fondist.

***
See spetsiaalne Mesilaste Kaitsefond loodaks kas Eesti Mesinike Liidu või Maaelu Edendamise Sihtasutuse juurde ja makseid sellesse fondi teevad solidaarselt firmad ja ettevõtted vastavalt sellele, kui suured on nende Eestis turustatavad, mesilastele ja teistele kasulikele putukatele ohtlike taimekaitsevahendite kogused. Selle tulemusena nende ohtlike taimekaitsevahendite hind pisut tõuseb ka põllumehe jaoks ja nii luuakse solidaarselt kõigi nende riskantsete taimekaitsevahendite kasutajate toel eeldused mesinikele tekitatava võimaliku kahju hüvitamiseks.

***
Mesilaste suhtes sõbralikumalt tuleks reguleerida ka raudteede ja maanteede ääres tehtavaid umbrohutõrjetöid. Neid massilisi pritsimisi ei tohi teha päeval mesilaste lendluse ajal ‒ ka siis, kui avalikkust sellest tööst eelnevalt informeeritakse, pole mesinikel võimalik palava ilmaga päeval oma mesilasperesid sulgeda (need lämbuks). Samal põhjusel pole abi eelteadetest, et hakatakse põllul päeva ajal taimekaitsetöid tegema.

Mesinikud vajaks täiendavaid juhendmaterjale.

Täiendamist ja täpsustamist vajavad veterinaar- ja toiduameti kodulehel olevad mee esmatootmise ja käitlemise toiduohutus- ja hügieeninõuded.

Täpsustavalt tuleks viimistleda “Mee tootmise ja käitlemise head tavad”, mille mesinike liit koostöös veterinaar- ja toiduameti spetsialistidega koostas juba mitme aasta eest.

Eesti Mesinike Liidu koostatud ja liidu kodulehel olevat teksti “Mesilaste pidamise head tavad tiheasustusaladel” tuleks enam levitada mesinike seas ja senisest rohkem tutvustada ka avalikkusele. Samuti tuleks enam levitada taimekaitsetöid puudutavaid soovitusi “10 käsku mesinikule ja põllumehele”.

Mesinike ootusi seoses Eesti Mesinike Liiduga.

Vaja oleks enam praktilise suunitlusega koolitusi, tugisüsteemi sisseseadmist (nt üks mesinduskonsulent kolme valla kohta), vajalike kaupade ühisostusid ja oma toodangu ühismüüke, enam survestamist selleks, et kontrollida importmee turustamist.

Võiks sisse seada mesinikele osutatavaid teenuseid. Näiteks lesta tõrjumine (liit ostab oblikhappeauruti ja korraldab teenuse mesilates) ja kärgede desinfitseerimine, kärgede sulatamine jms.

Koolitustel võiks saada infot ka emadekasvatuse, haiguste vältimise, turustamise, tulude-kulude kohta; kuidas võidelda kahjuritega (kärjekoi); uuendused mesinduses, mesindustoodete valmistamisest, mee kvaliteedist, mee hoiustamisest, seadustest, taimekaitsevahenditest (tunne mürke), tarvikute hooldamisest, mahemesindusest.

Mesindusest tuleks senisest rohkem rääkida lastele ja põllumeestele ning laiem avalikkus võiks samuti mesindusest rohkem teada.

Mesinike nõustamisel võiks mõelda ka tasulise infoliini korraldamisele. Võiks olla sisse seatud sülemiabi telefoninumber. Senisest enam oleks vaja kõikvõimalikke teabematerjale.

Kui selle materjali põhjal tekkis lugejal oma ettepanekuid-arvamusi, mida tahab jagada, siis neid ootab Eesti Mesinike Liidu tegevjuht Marianne Rosenfeld, tel 502 9006, e-maili aadress mesilaspere@gmail.com.

________________________________________________________________________________

Konverents “Keskkonnahoidlik majandamine läbi mesinduse” toimub 26. oktoobril Viljandimaal. Peasiht on fikseerida Eesti mesinduse kui keskkonnasõbraliku tegevusala hetkeolukord ja n-ö kaardistada probleemid. Ühtlasi on plaanis arutada ja otsustada Eesti mesinduse jätkusuutlikkust tagava arengukava 2014‒2020 põhisuunad.
Loengute teemad:
1) Mesindus kui maaelu lahutamatu osa täna ja tulevikus
2) Meetootmine ja mesindus on keskkonnasõbralik tegevusala
3) Mesilaste tervis
4) Kuhu liigud, Eesti mesindus - Eesti mesinduse arengukava vajalikkusest
5) Mesindus kui majandustegevus
6) Mesindusalane rahvusvaheline koostöö ja APIMONDIA tegevus
Töögruppide teemad:
1) Mesilased, nende elupaigad ja intensiivpõllumajandus. Mesindusalased uuringud ja nende vajalikkus
2) Kasutusesoleva mesindustehnoloogia mõju mesilaste tervisele, produktiivsusele ja haiguskindlusele
3) Mee tootmisel ja käitlemisel toiduohutus ja mee kvaliteedi säilimine
4) Mesinduse tasuvus läbi mee tootmis- ja turustamisprotsessi
5) Mesilaspere elujõud, haigused ja kadumine
Eesti mesinduse arengukava väljatöötamiseks moodustatakse konverentsil laiendatud töögrupp, mis töötab läbi ning viimistleb Eesti Mesinike Liidu juhatuse juures tegevust alustanud algatusrühma koostatud arengukava alusvariandi.
Arengukava töötatakse välja vahemikus november 2013 kuni märts 2014, arutatakse mesindusorganisatsioonides läbi ja on plaanis kinnitada liidu üldkoosolekul märtsis 2014. Seejärel esitatakse arengukava 2014-2020 läbivaatamiseks ja riikliku arengukava staatuse taotlemiseks põllumajandusministeeriumile.