Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing selgitas põllumajandusministeeriumis peetud pressikonverentsil, et Eestis tuleb mee omahind kõrgem juba seetõttu, et asume Euroliidu ühes põhjapoolsemas riigis, kus mesinike jaoks on suuremaks kuluks talvesööt.

„Mesinikele on talvesööt suureks kuluks, sest Euroopa Liidu suhkruhind on maailma kõrgeim tänu ELi suhkrupoliitikale,“ tõi esile Marje Josing. Ta lisas, kui maailmaturul on suhkruhind langenud 22%, siis Euroliidus vaid 2%.

Nii ongi lõunapoolsemates piirkondades, näiteks Horvaatias, Hiinas ja Mehhikos tunduvalt odavam mett toota kui Eestis.

Konjunktuuriinstituudi direktori sõnul on ka Euroliidu siseselt Eestis suhkruhinnad ikkagi kõrgemad kui Lätis või Leedus. Ka on neis Balti riikides varimajanduse osakaal suurem kui meil, nii et kõik kulud meie lõunanaabrite ametlikus statistikas ei kajastu.

Ühe suurema meetootja, Meveda OÜ juhataja Jaanus Tulli hinnangul tuleks aga läti ja leedu mee puhul üldse uurida, kas tegu on ikkagi nende oma meega.

„See ei pruugi olla üldse kohalik mesi, päritolu on teadmata, väga võimalik, et odav mesi on sisse veetud üldse Hiinast ja Leedus on pakendatud,“ arutles Jaanus Tull.

Ametliku statistika järgi toodetakse Eestis umbes 1000 tonni mett aastas.
Importmesi moodustab neljandiku Eesti vajadusest, nii veeti Eestisse eelmisel aastal mujalt sisse 234 tonni mett.

Ametlik eksport on 2 tonni aastas, Samas kinnitavad Eesti mesinikud, et nemad müüvad Soome ja Kesk-Euroopase siiski rohkem mett, mõnedel hinnangutel võib meie mee eksport ulatuda ligi 20 tonnini aastas. Nii on tänavu paari kuuga Tartumaal tegutsev mesindusettevõte Meveda eksportinud Hiinasse juba 5,5 tonni mett.

„Huvi tuli Hiinast, sest ka hiinlased soovivad kõrge kvaliteediga mett, mida saab Eestist,“ teatab mesinik Jaanus Tull Mevedast.