Eesti metsa jõudis uus ulukipeleti
Hiljuti turule jõudnud uut ulukipeletit ehk repellenti on Eestis juba mitmel pool proovitud. Nagu maaletoojad, firma Systemseparation Limited esindajad Baltimaades Ain Piller ja Tanel Vaasma räägivad, käivad vahendi efektiivsuskatsed praegu Suure-Jaanis ja Tarvastus. Koos Jõgeva sordiaretajatega katsetavad nad Tricot kõrvu teiste repellentidega.
Et jutt ei jääks teoreetiliseks, käime Pärnumaal vaatamas üht hübriidlehisekultuuri rootslasest omaniku metsamaal. Paraku selgub, et taimed on üleni paksu lume all – üks mullusügisese pritsimisega valgeks võõbatud ladvake õnnestub siiski leida.
Koos hübriidlehisega
Mehed räägivad, et jõudsid Rootsis palju kasutatud, Austria päritolu repellendini taimekasvatuse kaudu.
Taimedeni viis neid aga 2005. aastal Rootsi metsi laastanud torm Gudrun.
Nimelt olid nad nende seas, kes Eestist Rootsi tormikahjustatud metsa üles töötama läksid. Ülestöötamisele järgnes metsauuendus. Nad tegelesid ka taimede istutamisega, ent kuna Rootsis oli tekkinud, nagu Tanel Vaasma ütleb, karjuv taimevajadus, liikus mõte edasi. Nii jõutigi nüüdsesse rolli – hoopis taimekasvatuse ja taimede turustamise korraldamiseni.
“Rootsi partnerid ja sõbrad küsisid hübriidlehist. Seda puuliiki on seal juba pikka aega kasvatatud, rootslased on omale selgeks teinud otstarbekaima kasvatuse meetodid ja ka selle, milleks hübriidlehise puitu kasutada,” jutustab Ain Piller. “Süvenesime teemasse ja jõudsime sinna, et nüüd juba kolm aastat tegeleme ka meie hübriidlehisega.”
Üldiselt on Euroopas hübriidlehise seemnete defitsiit, kuid mehed saavad Taani keskkonnaministeeriumile kuuluva loodusagentuuri allüksusena töötava seemlaga sõlmitud lepingu alusel igal aastal teatud seemnekoguse.
Taimi kasvatatakse ühes Leedu puukoolis, kellega on samuti pikaajalised koostöölepingud.
Hinnatud puiduga kiirekasvuline hübriidlehis, kes maitseb ulukitele hästi, viis omakorda Triconi, mis Rootsis kasutusel.
“Rootsi turult ostes oli see meile, teise riigi firmale kallis. Tuli mõte võtta tootjaga otse ühendust. Nüüd oleme sealmaal, et oleme selle toote esindajad Balti riikides,” ütleb Piller.
Leedulaste soovitatud prits
Pärnumaa metsas teevad mehed ekstra Metsalehe jaoks Trico näidispritsimist. Vedelikuna turustatav vahend valatakse pritsi, mille kohta Ain Piller ja Tanel Vaasma ütlevad, et see on üks paremaid.
“See on Stihli firma prits, mida millegipärast Eestis pole märganud,” ütleb Ain Piller. Heaks teeb pritsi see, et tal on küljes niinimetatud paisupaak, mis aitab repellendivedeliku pritsis kiiresti “üles suruda” ja survet hoida.
Tanel Vaasma teeb näidispritsimise tavapärasest natuke suurema kogusega, et valge värvi efekt paremini silme ees oleks.
Mehed räägivad, et rootslased Tricot kiidavad. “Lambalõhn” peletab hästi kitse, punahirve ja põtra. “Mitte ainult metsas,” rõhutavad nad ja räägivad, et plaan on vahendit tutvustada ka talumeestele, kes hädas sellega, et hirved käivad heinapakkide kallal.
Euroopa lõunaosas kasutatakse Tricot näiteks viinamarjaistandustes. Aedades saab kasutada värvitut varianti.
Kahe uudisega
Kolmes Balti riigis tegutsedes on Ain Piller ja Tanel Vaasma, kelle põhiline tegutsemiskoht on siiani siiski veel Rootsi, märganud, et Leedus ja Lätis kasutavad riigimetsa majandajad repellente märksa rohkem kui Eestis. Leedulasi huvitab Trico näiteks ka sellepärast, et sellega loodetakse kaitsta oma noori tammikuid.
Vahend, mis koosneb lambarasvast, veest ja polümeerist, püsib puul sügisest sügiseni ja võimaldab muu hulgas kaitsta puu tüve sarvesügamise või koorimise eest.
Tricoga paralleelselt tutvustavad muidu ka kuusetaimedega tegelevad Piller ja Vaasma hübriidlehist, mis siinmail väga tuttav ei ole. Esimesed, kes seda puuliiki kasvatada tahtnud, on olnud välismaalastest metsaomanikud Eestis või Lätis.
“Mul sõber paneb Norras puitmaju üles ja räägib, et paljud kliendid soovivad just lehisest välisvoodrit,” toob näiteks Ain Piller, kui räägib vaigurohkest ning ilmastiku suhtes vastupidavast puidust, mida pole vaja spetskemikaalidega töödelda.
Sagedane viga, mida algajad hübriidlehisega teevad, on Tanel Vaasma sõnul, et puud istutatakse liiga hõredalt. Nii kasvatavad nad tüve asemel laia võra ja pole ka laasumisefekti.
