Eesti Metsaselts ootab kutsevõistlustele rohkem erametsanduse esindajaid


Seni on metsameeste kutsevõistlused, mida tänavu peeti 42. korda, olnud riigimetsakesksed, aga aeg oleks hakata ka erametsanduses tegutsejate kutseoskusi rohkem tähtsustama.

Peipsi ääres Kauksi rannas peetud metsameeste 42. kutsevõistluste lõpetamisel 15. augustil avaldas Eesti Metsaseltsi president Heiki Hepner lootust, et järgmisel suvel on võistlused Järvseljal.

See oleks tähenduslik, möödub ju järgmisel aastal 90 aastat akadeemilise metsahariduse algusest Eestis.

Ühendab metsaga tegelejaid

Hepner loodab ka, et tuleval aastal osaleb võistlustel märksa rohkem erametsandusega seotud inimesi. Tänavu tegi hea alguse Eesti Erametsaliit, kelle võistkond oli pea viimase hetkeni üldarvestuses medalikohtade pretendentide seas. Mälumängus oli erametsaliidu võistkond teine. Üldvõitjate teisest või kolmandast kohast tuli paraku loobuda praakerite võistluse kehva tulemuse pärast.

“Tänavused võistlused erinesid kõigist eelmistest eelkõige seetõttu, et peakorraldaja oli Eesti Metsaselts. Seni oli korraldajaks RMK,” rääkis Heiki Hepner. Kuna metsaselts on oma sihiks võtnud kõigi metsaga tegelejate ühendamise, tahetakse edaspidi kutsevõistlustelgi hoopis rohkem era-metsanduse esindajaid näha.

Seda hakati ekstra rõhutama juba tänavu.

“Erametsandus vajab ju samamoodi nagu riigimets häid kutseoskusi. Näiteks igaüks, kes tegeleb puidu ühismüügiga, peaks oma oskuste poolest olema hea praakeri tasemel. Samamoodi peab oskama hinnata puidusortimenti, maksimaalset väljatulekut jms,” rääkis Heiki Hepner.

Kõik metsaomanikud, kes oma metsaga tegelevad, on sisuliselt metsakasvatajad, ja kõik teenuse tegijad – harvesterijuhid, saemehed, puidu väljavedajad jt – peavad samamoodi oskama oma ala nagu riigimetsas töötajad.

“No vahest raievõistlustega on siin tase väga kõrgeks aetud, aga tegelikult ju ka 15. või 16. koha mees saab oma võistkonnale punkte tuua,” arutles Hepner.

Võistlustel osalemine annaks motivatsiooni oma oskusi lihvida ja ennast täiendada. Peale võistlemise on Hepneri sõnul lõppude lõpuks tähtsal kohal ka võimalus võistluste päevil suhelda kolleegidega üle Eesti.

Põhialad ja lõbualad

“Me lihtsalt peame hakkama ka erametsanduses professionaalsust tähtsustama. Juba selleks, et naaberriikidele järele jõuda.

Näiteks Soome ja Rootsi erametsas on professionaalsus olemas,” ütles metsaseltsi president.

Kutsevõistlustel on kuus otseselt metsanduslikku ala, kus võistlevad metsakasvatajad, noorendike hooldajad, praakerid, traktoristid, harvesterijuhid ja saemehed.

Metsanduslike võistlusalade põhjal selgitatakse ka võistluste üldvõitja.

Peale põhialade on võistluste kavva liidetud mälumäng, laskmine, murdmaajooks, multisport ja rannavolle, mis vähemalt seekord tekitasid samamoodi elevust kui põhialad.

Põhialad 2009
- Üldvõit: 1. RMK Kagu regioon, 2. RMK Kirde regioon, 3. RMK Edela regioon.

- Metsakasvatajad: 1. Peeter Pärn, metsakaitse- ja metsauuenduskeskus, 2. Kaarel Tiganik, RMK Kagu regioon, 3. Rando Omler, keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regioon.

- Noorendike hooldajad: 1. Rein Kingla, RMK Kagu regioon, 2. Kalev Tamm, RMK Kagu regioon, 3. Aivar Heinla, RMK Edela regioon.

- Praakerid: 1. Sulev Tänav, RMK Edela regioon, 2. Raul Leek, RMK Kagu regioon, 3. Arno Zirk, RMK Kirde regioon.

- Traktoristid: 1. Andris Bodneks, erametsaliit, 2. Sergei Grab, RMK Edela regioon, 3. Lauri Alliksaar, RMK Kirde regioon.

- Harvesterijuhid: 1. Janek Sule, RMK Kirde regioon, 2. Aivar Leek, RMK Kagu regioon, 3. Tõnu Aava, RMK Kirde regioon.

- Saemehed: 1. Anto Laas, OÜ Laasi Metsahooldus, 2. Andres Olesk, OÜ Valga Puu, 3. Einar Must, Luua kool.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare