Eesti metsatehnika pälvib üleilmset tunnustust

Fotogalerii
Eesti metsatehnika pälvib üleilmset tunnustust
Metsise hoovil seisab uhiuus väljaveotraktor, mille kohta firma juhataja Ivo Jürgenson ütleb, et tegelikult on see juba müüdud Valgevenesse ja ootab nüüd, millal ostja tollipaberid korda ajab ja masinale järele tuleb.Foto: HENRIK SAARNAK

Eesti on metsariik ja eestlased metsarahvas ning neile asjaoludele kohaselt on ennast siinmail sisse seadnud ka mitu ettevõtet, mis juba aastaid mitmesugust metsatehnikat toodavad.

Võimukoridorides räägitakse lakkamatult vajadusest arendada kodumaist tööstust, majanduse alustala, ja mitte ainult allhanke suunal, vaid üha enam omatoodete väljatöötamise alal, mida annab edukalt eksportida ja sellega riigi väliskaubandusbilanssi tasakaalu poole aidata.

Kodumaa metsatehnika tootjate seas väärib kahtlemata lipulaeva tiitlit Pärnumaal Saarde vallas suurematest asulatest üsna eemal asuvas Väljakülas tegutsev OÜ Metsis, kus pannakse maailma tipptootjate komponentidest kokku metsa väljaveo- ja langetusmasinaid, mil samuti nimeks Metsis.

Kümme aastat kogemust

OÜ Metsis juhataja ja suurosaniku Ivo Jürgensoni sõnul sai metsatraktorite tootmine alguse omaenese vajadusest. Nimelt on Jürgensonil ka metsa ülestöötamisega tegelev firma ja tehasemasinad lihtsalt ei vastanud kohalikele tingimustele.

Alguses kasutas lihtsalt käru ja tõstukiga varustatud Belarussi, seejärel tegi juba keskliigendiga kaheksarattalise väljaveotraktori. Masin oli varustatud Bela-russi kabiini ja mootoriga, Urali käigukastiga. Sillad tegi endise Mõisaküla EPT järeltulija, Talleksi sealne filiaal. Tõstuk pärines Viljandi külje all tegutsevast firmast Siim, juhtimishüdraulika Itaaliast, sõiduhüdraulika Tšehhist. Konstruktsioon tuli Ivo Jürgensoni enda peast, ja asi töötas. Ainus häda oli, et Belarussi mootor jäi tehnika liigutamiseks jõuetuks ja aeglaseks.

Seotud lood:

Oma praeguse kuju said Metsise väljaveotraktorid 2005. aastal, langetajaid hakati valmistama 2008. aastal. Vahepeal oli Jürgenson omal käel projekteerinud ka käigukasti ja reduktorid. Esimestel masinatel neid ka rakendati, praegu pärineb käigukast Saksa tootjalt – lihtsalt ei ole kõike otstarbekas ise teha.

Masin Soomes katsetatud

Sestap ongi nüüdne Metsis koostatud erinevatelt tootjatelt hangitud sõlmedest. Masina kontseptsioon on põhimõtteliselt sama mis John Deere’i ja Ponsse analoogidel. Omatoodang on traktori väline disain: mootorikatted, kabiinid ja raamid.

Jürgenson meenutab, kuidas Metsist Soomes katsetamas käidi, et traktori turvalisusele sertifikaate saada. Tehti kolm katsetus-etappi: OPS, FOPS ja ROPS. Esimene tähendab kabiiniklaaside löögi- ja survetalumise katsetamist (klaasile surutakse eri nurkade alt ühetonnise jõuga), teine kabiini katuse tugevusproovi (250 kg raskune rauajurakas kukutati viie meetri kõrguselt kabiinikatusele) ja kolmas kabiini vastupidavust juhul, kui masin peaks kummuli minema (kabiini ühele nurgale surutakse üha suurema jõuga, et näha, kui kaua konstruktsioon vastu peab).

Ivo Jürgensoni sõnul tuli katsetuste käigus mõnevõrra ümber ehitada seda mehhanismi, mis ühendab traktori kabiini raamiga ja mille eesmärk on võimaldada kabiini remondiasendisse tõstmist.

Praeguseks on Väljakülas valminud 44 väljavedajat ja 6 harvesteri. “Ettevõttel on olnud väga raskeid aegu, viimasel ajal aga läheb järjest paremini,” võtab Jürgenson arengu paari sõnaga kokku. “Aastatel 2006–2008, kui majanduses valitses buumiaeg, läks meil räbalasti, sest pangad jaotasid raha lahkesti laiali, keegi seda eriti ei lugenud ja metsa-firmad said probleemideta kalleid lääne masinaid liisingusse. 2008 müüsime kaks masinat, 2013 aga juba 12.”

Ta tunnistab, et naermist ja pilkamist on Metsise aadressil tulnud päris palju taluda. Et noh – mis traktoritehas te siin ääremaal tahate olla. Aga aja jooksul tekkis usaldus – kes Metsist proovinud, on üldjuhul ka rahule jäänud. Ettevõte pole kusagile kadunud, tagab hoolduse ja varuosad.

Eestisse on poolesajast masinast jäänud natuke üle poole, kümmekond Metsise traktorit müttab tööd teha Venemaal, viis Valgevenes, kolm Lätis, kaks Leedus ja üks Poolas. Ka Skandinaavias on Metsisel edasimüüja olemas, aga ühtegi traktorit ta seal veel müüa pole suutnud. Mis on ka arusaadav, sest Soome Ponsse ja Rootsi Volvo hoiavad seal kindlalt turuliidri ohje.

Samas on Metsise tehniline lahendus, kuigi suuresti Jürgensoni enda välja mõeldud, sarnane teiste metsamasinate omaga. Ka komponendid on sarnased, näiteks soomlaste Ponsse kasutab sama tootja sildu jne.

Pooled traktorid Eestis

Loe veel

Venemaa klient hindab Jürgensoni sõnul teeninduspunktide olemasolu ja varuosade kättesaadavust – Metsisel on need kohalikke diilereid kasutades Kostroma ja Kirovi oblastites.

Kui üleilmselt tuntud tootjate traktoritega võrrelda, siis tehnilise poole pealt Metsis neile alla ei jää, ehk mõnevõrra kesisem on Metsise mugavusvarustus. Aga Ivo Jürgenson kinnitab, et põhimõtteliselt saab kõike juurde tellida, alates lintidest ja kettidest, lõpetades lisakütteseadme, vintsi ja xenon-tuledega.

Metsisel on sügiseks ees juba kolm tellimust. Jürgenson ütleb, et ega töökogus Eestis kuigivõrd suurene. Kui, siis natuke hakkepuidu tootmise arvelt.

Analoogidest soodsam hind

Metsis teeb traktori valmis kolme kuuga, alates tellimuse vormistamisest ja ettemaksu laekumisest. Kõige kauem võtab aega raami kokkukeevitamine, neid on ka mõned varuks ette tehtud. Metsise olulisim müügiargument konkurentide ees on odavam hind. Väljavedamistraktor maksab keskeltläbi 180 000–200 000 eurot, harvester 280 000–300 000. Laias laastus on see hind harvesteride puhul pea 100 000, vedajatel 50 000 eurot odavam kui Ponsse või John Deere’i analoogidel. Langetaja muudab kalliks selle kalleim tükk – lõikepea –, mille hind võib küündida 80 000 euroni, seega ligi kolmandikuni traktori kogumaksumusest.

Krediidiasutused on Metsise omaks võtnud ja annavad liisinguid tõrgeteta. “Metsise nišš on traktorite kokkupanek. Meil pole endal painutus- ja lõikuspinke, detailid tellime kas piiritagustest tehastest või kodumaistelt allhankijatelt,” selgitab Jürgenson ettevõtte tegevusstrateegiat. “Meid pole veel tahetud üles osta – ju siis Metsis pole veel kellelgi sedapalju pinnuks silmas, et kelleltki turgu hakkaks ära võtma.”

Nüüd on firma majanduslik seis juba sedavõrd hea, et on võimalik teha ka investeeringuid. Veel tänavu valmib 130 000 eurot maksev juurdeehitis, rajatakse ka oma hakkepuidukatlamaja.

Jürgenson kinnitab, et tootmispinda pole praegu mõtet suurendada, sest ettevõtte olemasolevates tsehhides ollakse võimelised tootma 30 traktorit aastas.

Püüdlus omatoote poole

Rapla maakonnas Märjamaal tegutsev metallitööstus OÜ Oniar, mis peale allhanketööde tegeleb üha rohkem ka omatoodanguga, valmistab mitmes modifikatsioonis metsaveohaagiseid koos tõstukitega. Nende masinate näol on tegemist igati arvestatava lõpptoodanguga, mis otsast otsani konstrueeritud ettevõtte inseneride töölaudadel.

OÜ Oniar tegevjuht Rein Loel tunnistab, et firma omatoodangu osa on suurem, kui tootmisega alustades osati arvata.

“Metsatehnika valmistamine omatoodanguna on meie strateegiline valik – omatooteid turustades on võimalik rohkem ära teha, sest sa kontrollid n-ö protsessi. Sul on ülevaade turust, infot sihtmaade kohta on rohkem,” selgitab ta. “Loomulikult pead ise olema mees, kes toodab ja turustab.”

Oniar alustas hoogsalt omatoodanguga umbes viis aastat tagasi. Selleks tuli muu hulgas ka olemasolevale tootmishoonele lisaks üks uus tsehh ehitada. Praeguseks on Oniari kaubamärki kandvate metsaveohaagiste ja -tõstukite osakaal kogutoodangust 50% kandis, samas ei soovi Loel ka allhankest päriselt loobuda.

Tuntud kogu Euroopas

Pikka aega tegutsenud metsatehnika tootja on OÜ Palmse Mehaanikakoda.

Lääne-Virumaal Palmse lähistel toodetakse juba üle paa-rikümne aasta põllumajandustraktorite külge haagitavaid puiduveohaagiseid ja tõstukeid, mida turustatakse kogu Euroopas kaubamärgi all Palms.

Palmse Mehaanikakoja asutaja Anti Puusepp on seisukohal, et tööstusel pole mõtet ekstra taga ajada toodangu võimalikult odavat hinda. Pigem on eesmärk selles, et tehasest väljuvad tõstukid oleksid töökindlad ja kena väljanägemisega.

Toodang väiketalunikele

Ennekõike talumajapidamistele ja väikemetsaomanikele mõeldud palgivintse, haaratseid ja halumasinaid valmistav Tartu ettevõte OÜ Estre Productions on metsaseadmetest koostanud tooteperekonna. Kõik masinad on käitatavad põllumajandustraktorite jõuvõtuvõllilt või hüdrosüsteemist.

Juhul kui puud on kergesti kättesaadavad, piisab vaid haaratsist, aga kui puid on keerulisem kätte saada, siis aitab tõhusalt kaasa kombineeritud vintshaarats.


Kommentaar

Enrik Nõmmik

OÜ Haapsalu Metal tootmisjuht

Praegu on meil töös viis keskliigendit, mis lähevad Metsise traktoritele.

Lõikame 25mm ja õhemad detailid laseriga, paksemad tellime sisse plasmalõikusest. Edasi freesime ja treime detailid mõõtu, koostame keskliigendi, keevitame kokku ja järgneb lõppviimistlus, kus freesime kõige tähtsamad liigendi kohad täpselt mõõtu.

Suhted kujunesid välja 2012. aasta alguses, kui otsisime omale tööd juurde ja Metsis otsis omakorda endale allhankijat. Leidsime ühise keele ja meie tootmisvõimalused sobisid nende detailide tootmiseks. Metsisega on hea koostöö, kuna nad teavad, mis neil vaja on ning annavad ka detailide täpse kirjelduse.

Eestis oleks vaja rohkem insenere, et saaks välja mõelda ja teostada senisest rohkem omatoodangut.

Tanel Pentma

OÜ Etem Pärnu tootmisjuht

Koostöö Metsisega sai alguse aastal 2007, kui me soetasime endale kolm uut tööpinki.

Tegeleme metallitöödega, metallkonstruktsioonide valmistamisega ja viimasel ajal on juurde tekkinud masinaehituslikke projekte. Koostöö algas arvatavasti nii, et Metsis otsis allhankijaid ja meie juhtusime olema üks väljavalitutest.

Meie teeme Metsisele painutustöid, plasma-gaasilõikust ja koostame mitmesuguseid detaile (kaitsevõred, koormatalad, koormalaiendused). Metsisega koostöö on alati olnud sujuv ja meeldiv.

Pikaajaline koostöö näitab, et Metsis on meie toodetega rahul. Kuna tellimuste maht on stabiilne, siis on Metsise tellimused aidanud riske maandada ehituses valitsenud kriisi aegadel.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare