Kogu maailma mahepõllumajandusmaast jääb suurim osa Okeaaniasse (32,6%) ja Euroopasse (24,9%). Riikidest olid mahemaa poolest esirinnas Austraalia (12 mln ha), Argentiina (4,4 mln ha) ja USA (1,95 mln ha).

Mahepõllumajandus laienes kõigis maailmajagudes. Suurima kasvuga paistsid silma Argentiina, Türgi, Hispaania, India ja Itaalia.

Euroopas viljeleti mahepõllumajandust 9,3 mln hektaril. Mahemaa moodustas 1,9% Euroopa ja 4,7% Euroopa Liidu põllumajandusmaast.

Maheviljeluse suurima osatähtsusega riigid olid Liechtenstein (26,9%), Austria (18,5%), Rootsi (12,6%) ja Šveits (10,8%). Järgnes Eesti 10,5%-ga, olles mahemaa osakaalu poolest Euroopas viiendal kohal. Mahemaa pind suurenes enamikes Euroopa riikides, kõige enam Türgis, Hispaanias, Itaalias, Prantsusmaal ja Tšehhis.

Globaalne nõudlus mahetoodetele on jätkuvalt suurenemas. Organic Monitori hinnangul ulatus 2009. aastal müük 54,9 mld USA dollarini, mis on üle kolme korra rohkem kui 2000. aastal.

Mahetooteid müüakse kõige rohkem Põhja-Ameerikas ja Euroopas, need kaks regiooni moodustavad kokku rohkem kui 90% globaalsest tulust. Aasia, Ladina-Ameerika ja Austraalia on aga olulised mahetoidu eksportijad.

Rohkem kui poole mahetoidu eest makstavast rahast kulutavad eurooplased. Sellest summast kolmveerandi käivad omakorda välja Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Itaalia tarbijad. Euroopa turul müüdi mahetoitu 2009. aastal hinnanguliselt 18,4 miljardi euro eest.
Mahetoit moodustab kõige suurema osa toiduturust Taanis (7,2%), Austrias (6,0%), Šveitsis (5,2%) ja Saksamaal (3,4%). Kõigis neis riikides müüakse suurem osa mahetoidust supermarketites, Rootsis koguni 90%.

Keskmiselt ühe elaniku kohta kulutavad mahetoidule pea võrdselt kõige rohkem taanlased (139 eurot aastas) ja šveitslased (132 eurot aastas).