Eesti osaleb rannikulõugaste suurprojektis
Eesti osaleb LIFE-Nature projektis, mille eesmärk on kaitsta ja taastada Läänemere rannikulõugaste
elupaiku.
29. septembrist kuni 1. oktoobrini toimub Läänemaal Matsalu Rahvuspargi keskuses Penijõel ja Altmõisas rahvusvaheline seminar “Rannikulõugaste elupaigakompleksi seisund ja rannaniidu linnustik”.
Projekti eesmärk on kaitsta ja taastada rannikulõugaste
elupaiku nii Eestis, Rootsis, Leedus, Poolas kui ka Saksamaal, kokku 34
alal. Rannikulõukad on madalad, merega ajutiselt ühenduses olevad
rannikuveekogud, mis on tekkinud madalate abajate ja lahtede eraldumisel
merest maa kerkimisega. Eestis ümbritseb rannikulõukaid enamasti
rannaniit, mis on karjatamise ja niitmise vähenemisel paljudes kohtades
roostunud ja võsastunud.
“Rannaniidud on paljude lindude, eeskätt kahlajate - tutka,
mustsaba-vigle ja niidurüdi, olulised pesitsusalad ja paljude teiste
rändlindude tähtsad toitumispaigad. Eesti vastutust nende liikide
käekäigu eest ilmestab fakt, et kolmandik niidurüdi Läänemere-äärsest
asurkonnast pesitseb meil,“ selgitas Keskkonnaministeeriumi
looduskaitse osakonna projektijuht Voldemar Rannap.
Rannapi sõnul on lisaks lindudele rannikumärgalad elupaigaks ka paljudele teistele ohustatud liikidele, nimetada võib näiteks kõret ehk juttselg-kärnkonna. „Oluline on ka märkida, et Eesti rannaniidud on Euroopa suurimad ja seetõttu on meil oluline roll nende kaitsel,“ lisas ta.
Projekt “Läänemere rannikulõugaste elupaigakomplekside kaitse ja
taastamine” algas 2005. ja kestab kuni 2011. aastani. Projektis osaleb
kokku 21 partnerit, Eestist on sellega seotud Keskkonnaministeerium,
Keskkonnaamet, SA Kihnu Väina Merepark ja MTÜ Põhjakonn. Projekti
juhtpartner on Stiftung Naturschutz Saksamaalt. Eestis paiknevad
projektialad Hiiumaal (Kõrgessaare-Mudaste), Läänemaal (Teorehe
Matsalus) ja Pärnumaal (Sõmeri ja Kihnu põhjarannik). Projekti
kaasrahastab Euroopa Liidu LIFE-Nature programm. Projekti eelarve on ca
86 miljonit krooni, sellest Eesti partnerite kogueelarve on ca 7,5
miljonit krooni, millest 4,4 tuleb Euroopa Liidult.
Projekti käigus hinnatakse Eesti projektialad, antakse nende kohta
majandussoovitusi ning koostatakse kaitsekorralduskavad, tehakse
karjaaedu, muretsetakse alade hooldamiseks loomi, lõigatakse roogu ja
võsa, puhastatakse lõukaid, rajatakse või puhastatakse kõrele ning
paljudele linnuliikidele vajalikke väikseid veesilmi, haritakse
maaomanikke ja loomapidajaid jne.
