Eesti peab teadma, mis lammast ta tahab

 (4)
Lambapidaja peab teadma, mis lammast ta tahab.
Lambapidaja peab teadma, mis lammast ta tahab.SVEN ARBET

Kui piima- ja sealihatootjad on kriisis, tuleks vähemalt lambakasvatusest kujundada Eestis tulutoov majandusharu, arvab lambakasvatajate selts.

Lambakasvatajad said maaelu arengukavast vähe, sest neil puudus endalgi selge ülevaade sektori olukorrast ja vajadustest. Et see viga enam ei korduks ja ka selleks, et leida Eesti lambakasvatusele parimad arenguteed, otsustas Eesti Lambakasvatajate Selts (ELaS) koostada lambakasvatuse arengukava.

Tootmisvahendist lemmikloomani

Eestis on üle 80 000 lamba. Pilt, milliseid tõugusid kasvatatakse ning mis eesmärgil lambaid peetakse, on väga kirju. Puudub ka korrektne ülevaade ja statistika, sest lambapidajaid on Eestis paari tuhande ringis, aga seltsi kuulub vaid 240 liiget. Tervelt 70 protsenti lambakasvatajaid on sellised, kel karjas kuni 30 looma.

“On lambakasvatajaid, kes tegelevad teadliku lambakasvatusega ja osalevad jõudluskontrollis, jälgivad oma lammaste tõupuhtust, tootlikkust. On neid, kes toodavad lambaid lihaks, neid, kes peavad lammast muruniidukina, ja neid, kes peavad lammast, aga ei tea, miks nad seda teevad,” loetleb Eesti Lambakasvatajate Seltsi (ELaS) esimees Annika Väli, kel endal on Saaremaal tuhandepealine gotlandi karusnahalammaste kari.

Seotud lood:

“Arengukava on vaja selleks, et teaks, kuhu edasi minna. Lambakasvatajad tegutsevad oma äranägemise järgi, kuid selget suunda arenguks ei ole,” kinnitab Väli.

Tema sõnul on oluline, et inimene, kellel on lambad, saaks aru, mida ta võiks teha teistmoodi, et ta saaks liha, villa või naha eest rohkem raha. Kui lambapidamise eesmärk on tulu saamine, tuleks anda ka selleks teadmisi ning luua võimalused lambakasvatusega teenida. Samuti välja selgitada, millise suuna aretamine on Eestis kõige otstarbekam ja kasumlikum ning missugused tõud milleks sobivad. Kogu see info peaks kokku saama arengukavasse.

Kõiki oodatakse kaasa rääkima

4. septembril oli ümarlaud töörühmade moodustamiseks. Loodud on töörühmad – liha, piim, vill, nahk, aretus, tervis. Lisaks üldised teemad: koolitus, nõuanne, rahvusvaheline koostöö, ühistegevus, söödabaas, seadusandlus. Kõigi nende kohta saab lähemat teavet lambakasvatajate seltsi kodulehelt.

Igas töörühmas tuleb välja selgitada hetkeolukord, probleemid ja eesmärk. “Otsime vastust Eesti lambakasvatajatelt, mis neile vajalik oleks, mis on suurimad probleemid ja võimalikud lahendused,” selgitab Väli.

Selts on väga huvitatud, et arengukava koostamise eelsed arutelud oleksid laiapõhjalised. Soovitakse, et töörühmadesse liituksid inimesed, kellel on lambakasvatuse kohta mõtteid ja teadmisi. Nad ei pea olema seltsi liikmed ega isegi otseselt lambapidajad.

“Töörühmadega võib alati liituda ja oma mõtteid edasi anda,” rõhutab Väli. “Me ei ole kinnine seltskond, samuti pole kohustust iga kord kohal käia. Aga kui on soov oma mõte edasi anda, siis oled oodatud!”

Esimesed analüüsid tuleb valmis saada 30. septembriks, maaeluministeeriumisse kogunetakse asja arutama 30. oktoobril.

“Arengukava mõte hakkas mu peas vasardama sellest ajast, kui koostati uut MAKi,” selgitab Annika Väli. “Kui meie arengukava oleks siis valmis olnud, saanuksime paremini kaitsta oma seisukohti, et meiega toetusmeetmete väljatöötamisel rohkem arvestatakse. Me ei ole osanud end selgelt positsioneerida ega oma vajadusi kaardistada, näidata riiklikul tasandil, miks me olulised oleme ja mida vajame!”

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare