Osa jäätisepulbri toodangust läheb aga tööstusliku tootmise tarvis, kus valmistatakse jäätist hulgimüügiks poodidele. Maitseid on šokolaadist mustikateni, Revala toodete nimekirjast leiab kümmekond erinevat mekki. Ühestki Eesti kohvikust Revala jäätist siiski ei leia. Supermarketi letist rääkimata. Koduturul ettevõte lihtsalt ei tegutsegi, sest teadupärast on Eesti suur piimatootjariik ja jäätist tehakse enamasti ikka toorpiimast, mitte pulbrist.

Jäätisepulber läheb aga hästi kaubaks riikides, kus lehmakasvatus ilmastikutingimuste tõttu on olematu ja toorpiima kättesaadavus halb: mäestikes, kõrbetes, väga sooja kliimaga maades. Neis, kus lehmakasvatust ei ole ning värskete piimatoodete sissetoomine ja säilitamine on keerukad. „Aga lapsed Bangladeshis tahavad ka jogurtit ja jäätist,“ ütleb ettevõtte juht ja omanik Rein Viilu.

Väärindatakse piimapulbrit

Kuigi just jäätis on tootenimekirjas kõige minevam ja põnevam kaup, on Revala tegevusvaldkonnaks siiski laiemalt piimapõhiste pulbrite müük toiduainetööstustele. Laias laastus on baaspiimapulbreid kaks: lõssi- ja vadakupulber. Viilu kirjeldab tootmisprotsessi: „Kui piim jõuab laudast kombinaati, siis alguses see separeeritakse (piim lahutatakse rasvata osaks ehk lõssiks ja rasvarikkaks osaks ehk kooreks) ning edasi hakatakse tegema kohupiima, hapukoort, võid, jogurteid jne. Lõssi kuivatamisel pulbritornis saadakse lõssipulber. Vadak on juustu tootmisel üle jääv vedelik, see kuivatatakse samamoodi kui lõssipulber. Mõlemad on valgurikkad – lõssipulbris on 35%, vadakupulbris 11% valku.“ Neid pulbrisegusid kasutatakse jäätistes, pagaritoodetes, kommides, vorstides, kastmetes, spordijookides jne. Samas on Viilu sõnul tavalist lõssipulbrit väga raske turustada. „Standardkaupa toodavad väga paljud piimatööstused, konkurents on ülitihe, hinnad all. Ainult sellega turul ei püsi,“ nendib Viilu.

Just see oli põhjus, miks ettevõte hakkas baastoodet n-ö väärindama. Koos erinevate riikide tehnoloogidega miksitakse kokku pulbrisegusid. On erinevaid segusid, millest saab valmistada kondenspiima, jogurteid, kohupiima, beebitoitu jms.

Vene turult Araabiasse

Aastaid läks äri hästi, suuri koguseid saadeti Venemaale, isegi Valdivastokki välja. Eesti kaup oli hinnas, firmal hea koostööpartner Pihkvas, anna ainult kaupa kätte. Käibed ulatusid viimastel aegadel 12 miljoni euroni aastas.

2014. aastal jõustunud Venemaa otsus peatada toiduainete sissevedu Euroopa Liidust, Norrast, USA-st, Kanadast ja Austraaliast pani Revala raskesse seisu. Suur osa müügiturust kadus ja tuli vaadet potentsiaalsetele klientidele laiemaks tõmmata. Juba aastajagu päevi varem oli firma EAS-i eksporditoetuse abil käinud Dubais toiduainete messil. Nüüd oli aeg see piirkond tõsisemalt käsile võtta. Viilu luges ühel hetkel Saue linnalehte ja märkas seal artiklit Maroko noormehest, kes noortele taekwondo võitluskunstide trenne annab. Ja tema peas tärkas idee. „Helistasin Badrile ja küsisin, kas ta tahaks meile tööle tulla. Tahtiski. Nüüd oli meil mees, kes rääkis araabia keelt ja tundis kohalikku kultuuritausta,“ kirjeldab Viilu täitsa juhuslikku seika, kuidas firma endale hea müügimehe sai. Miks ikkagi Araabia turg? „Seal on tohutult lapsi. Araabia keelt kõnelevaid inimesi on üle 350 miljoni. See on tohutu rahvahulk ja müügipotentsiaal,“ nendib Viilu. Ja kuigi Revala on päris pisike firma, siis Euroopa Liitu sealkandis usaldatakse. Üks esimesi selle piirkonna partnereid oli Iraagist, aga täna on seal sõda. Sama on Süüriaga – kanalid on kinni. Viimaste aastate jooksul on Revala kaupa läinud aga nii Marokosse, Egiptusesse, Ühendemiraatidesse, Saudi-Araabiasse, Bangladeshi kui Lõuna-Koreasse, katsetatakse ka Ladina-Ameerika maadega.

Maailmakaart on päris ulatuslik. Nüüd on juba neli aastat oma müügiboksiga Dubais messil käidud ja lõpuks õnnestus saada leping ühe tõsise Dubai ettevõttega, kes turustab maitseaineid ja ka juustusid ning kes võttis selle aasta algusest oma võrgustikku müüa ka Revala erinevad piimapõhised pulbrid.