“Eesti piim on väga kvaliteetne ja juba praegu toodame me piima ligi 60 protsenti rohkem, kui ise tarbime,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Ministri sõnul soovitakse tulevikus suurendada kõrge li-sandväärtusega piimatoodete, nagu näiteks juustude, jogurtite ja jäätiste ning hapupiimatoodete eksporti.

Piimaliidu esimees ja E-Piima juht Jaanus Murakas kinnitas ministri sõnu. “Selge, et üleliigne piim tuleb kõik ekspor-
tida.”

Muraka sõnul on piim ja piimatooted olnud Eestis traditsiooniliselt ekspordiartikkel juba üle saja aasta.

Ta selgitas, et kuna Eesti on väike riik, peame ekspordi sihtturge väga täpselt valima. “Miljon tonni võib tunduda suur kogus, aga sellest ei pruugi suurel turul kauaks jätkuda,” ütles Murakas. “Meie põhiline eksporditurg on ikka Venemaa koos oma riskidega, aga kaugemad eksootilisemad maad ei pruugi olla vähem riskantsed. Me ei tunne neid turge ega tea seetõttu ka riske.”

Piimandust Eesti üheks Nokiaks nimetanud talupidajate keskliidu peadirektor Kaul Nurm ütles, et rohumaa väärindamine piimaks on tark mõte, sest see on Eesti tingimustes sobilik, aga selleks, et olla turgudel edukas, tuleb turud kaardistada.

“Areng ei saa olla hüppeline, kuid tootjatele on piimastrateegial kaks sõnumit – on turg, mis võimaldab toota, ja kind-
lustunne, mis annab julguse investeerida,” märkis Nurm.

EPKK nõukogu esimees ja Tartu Agro juht Aavo Mölder nentis siiski, et tootjatel, kes piima turule müüvad, peab olema loomade arv kooskõlas maa pinnaga. “Meie ei ole suutelised suurendama kogutoodangut,” tõi ta näiteks oma ettevõtte. “Lisapiim peaks siis tulema sööti jäänud piirkondadest.”

Eestis toodeti eelmisel aastal piima ligikaudu 695 000 tonni ja see number on püsinud stabiilsena alates 2009. aastast. Põllumajandussaadused moodustavad ligi 8,4% kogu Eesti kaupade ekspordist. Piimatooted eraldi moodustavad pea 17% kogu põllumajandussaaduste ekspordist. Eesti ekspordib piimatooteid põhiliselt Venemaale, Soome, Saksamaale, Lätti ja Leetu.