Põllumajandusministeeriumi kodulehe andmetel taotles 2010. aastal seda toetust 537 ettevõtjat 18,7 miljoni euro ulatuses. Investeeringuid sooviti mahus 39,6 miljoni eurot. Toetusteks maksti 9, 3 miljonit eurot.

Tänavu saab mikropõllumajanduse ettevõtete investeeringutoetust küsida viimast korda.

John Deere

John Deere’i edasimüüja Eestis on Stokker Agri OÜ.

"Möödunud aastal olime ainsad, kelle müüginumbrid üle saja ühiku jõudsid – arvele võeti 104 uut John Deere’i traktorit," räägib Stokkeri traktorite müügijuht Silver Lang.

Populaarseimaks oli möödunud aastal seeria 5M (nimivõimsus 70–100 hj), mis sobib väiksemale põllumehele või talupidajale vananeva vene tehnika väljavahetamiseks või suuremasse farmi abitraktoriks. "See on hea manööverdamisvõimega lihtne ja töökindel masin, mis mahub meie lautadesse kenasti tööd tegema," sõnab Lang.

Populaarne oli ka Saksamaa tehases toodetud praegu kõige võimsam mudel – 7530 Premium (185 hj). See sobib Langi sõnul raskemateks põllu- ja veotöödeks ning on samal ajal juhile mugav ning ökonoomne töövahend.

"John Deere investeerib tootearendusse väga suuri summasid ja eelmist aastat võib paljuski pidada erakordseks – saime korraga näha nii palju uusi mudeleid ja tehnikat. Viisime uute mudelite ja tehnika tutvustamiseks Sõmerpalus läbi ürituse, mis ka meedias kajastust leidis," ütleb Lang.

Ta toob välja ka uute emissiooninõuete rakendumise uutele mootoritele alates 2011. aastast.

"John Deere otsustas mitte minna AD-Blue tehnoloogia peale, nagu seda tegi enamik teisi traktoritootjaid nendele nõuetele vastamiseks. Selle asemel muudeti olemasolevat tehnoloogiat veelgi efektiivsemaks ning lisati mootoritele automaailmast tuntud katalüsaatorid ja filtrid, säilitades masina ökonoomsuse ning töökindluse," selgitab müügiesindaja.

Uutest mudelitest on Eestisse jõudnud suurim 8R- ning 7R-seeria. Möödunud aasta lõpus oli Sõmerpalus esmaesitlusel uus 6R-seeria.

Valtra

Valtra traktoreid müüb Eestis AS Taure. Selle juht Toomas Jürgen kinnitab, et uusi traktoreid müüdi 97. Populaarsema mudelid on T202, mida müüdi 16, T151 müüdi 13 ja N111e müüdi 12 tükki.

"Möödunud aastal telliti kolmandik traktoreid koos esilaaduriga," toob Jürgen välja ühe mulluse Valtra-ostu eripära. "Samuti on kasvanud esirippseadme osa. T-seeria traktoritest on 2/3 varustatud esirippseadmega."

Möödunud aasta omapäraks oli tema sõnul ka lumesahkade nõudluse oluline tõus – Taure müüs üle saja FMG lumesaha. Populaarsemateks mudeliteks osutusid AA320 ja AA360.

"Eelmisel aastal müüsime tuhandenda uue Valtra traktori," lisab Jürgen.

New Holland

New Hollandi põllumajandustehnikat müüb AS Tatoli. Selle juht Mait Nõmmsalu kinnitab, et kokku müüsid nad mullu 102 traktorit. Kõige populaarsemad mudelid olid T7060, T5050, T7060 ja T7070.

Trendidest toob Nõmmsalu välja kaks: esimene ostjate grupp tahab lihtsaid ja odavaid, umbes 100 hobujõulisi traktoreid; teised jälle otsivad tehnika uusimat sõna – kalleid ja suuri üle 200 hobujõulisi traktoreid.

New Hollandi tehases mindi üle Tier 4 nõuetega kooskõlas mootoritele. Lisaks ütleb Nõmmsalu, et järjest kasvab astmevabade käigukastide populaarsus.

Dong Feng

Dong Fengi traktoreid müüb Eestis Peetri Talutehnika. See on Hiina traktor, millele võimsust 20–125 hobujõudu. Sõltuvalt võimsusest on kasutusvõimalused küllaltki erinevad. Kuigi enamiku põllumajandustööde jaoks leiab sellest võimsusvahemikust mõne sobiva traktori, kasutatakse neid rohkem aianduses, heakorratöödel jm kui põllumajanduses, aga ka metsas ja farmitöödel.

Fendt

Fendti traktoreid müüb Eestis OÜ Agriland. Firma müügijuhi Mihkel Timmermanni sõnul on kõige populaarsemad mudelid Fendt 820 (205 hj – müüdi 10 tk) ja Fendt 930 (300 hj – müüdi samuti 10 tükki).

Timmermann toob välja, et Fendti traktoritest eelistatakse osta suurema võimsusega traktoreid: üle 250 hobujõuliste klassis on Fendt enim müüdud traktor Eestis.

Väiksematest traktoritest, võimsusega kuni 100 hj, eelistatakse Timmermanni tähelepanekute järgi New Hollandit, 101–150hobujõulistest Valtrat, 151–200hobujõulistest John Deere'i traktoreid, 201–250hobujõulistest taas New Hollandi traktoreid.

Ka Fendtidel tulid turule uued Tier 4 standardile vastavad mootorid, mis on tunduvalt ökonoomsemad ja keskkonnasõbralikumad kui varasemad. "Mullu müüsime esimese sellise standardile vastava traktori mudeli 828," ütleb Timmermann ja lisab, et müügile saabus ka uudsete tehniliste lahendustega 700-seeria.

Belaruss

Belarussi müügifirma Eestis on Bel-Est ja ka sellel traktoril on välja kujunenud kindel ostjaskond. Palju ostetakse Belarusse metsaveoks, ent hästi sobib see ka farmitraktoriks.

Vana tuntud MTZ 82 asendavad tänapäevased mudelid 920, 950, 1025 jt.

Edukamalt müüdi 84- ja 96hobujõulisi mudeleid. Kasutajad kinnitavad, et Belarussi remondi- ja hoolduskulud on jätkuvalt kõige soodsamad.

Massey Ferguson ja Claas

Claasi ja Massey Fergusoni traktoreid müüb Eestis Konekesko. Mõlemat marki müüdi kokku 57 tükki. Tiit Kihulane Konekeskost räägib, et kõige populaarsemaks mudeliks osutus Claas Arion 640, kuid märgatavalt kasvas ka Massey Fergusoni 7400-seeria müük.

"Ka eelmisel aastal kasvas müüdud traktorite keskmine võimsus," räägib Kihulane. "Minu arvutus näitab, et üle 50 hj traktorite keskmine võimsus on Eestis juba 163 hj, näiteks Briti saartel oli sama näitaja 2011. aastal 144,3 hj. Samuti kasvavad klientide ootused kiiruse ja mugavuse osas, kuna üha enam müüakse T5-kategooria ehk 50 km liikumiskiirusega traktoreid."

Kihulane lisab, et kindlasti mõjutavad kõiki traktoritootjaid ja -müüjaid uued Tier 4 heitgaasinõuded. "Seetõttu saabuvad järk-järgult turule uute tehnoloogiliste lahendustega mootorid, mis on keskkonnasõbralikumad, kuid kahjuks kergitavad traktorite ja liikurmasinate müügihindu märgatavalt."

---

KOMMENTAAR

Kalvi Tamm, EMVI Põllumajandustehnika ja -tehnoloogia osakonna teadur:

2010. aastal müüdi 296 uut traktorit, 2011. aastal aga juba 580.

Eelmisel aastal kahekordistunud traktorimüügi numbrite taga on kindlasti põllumeeste parem rahaline seis, kuna tunamullust küllaltki korralikku saaki oli võimalik realiseerida hea hinnaga ja lootused parema tuleviku suhtes olid paranenud. Võimalik, et rolli mängis ka kartus, et euroga kaasnevas hinnatõusus kallinevad ka traktorid ja teisalt kahandab inflatsioon vabalt seisva raha väärtust. Paljud Eesti põllumehed on pidanud pikka aega läbi ajama amortiseerunud traktoritega, kuna uute soetamine oli kasinate tulude juures keerukas.

Seda, et 2011. aasta kevadhooaega otsustasid paljud põllumehed alustada uue traktoriga, ilmestavad ka kõrged müüginumbrid (märtsis 58, aprillis 91 ja mais 77 uut traktorit). Veebruaris oli see number 21 ja juulis 30. On igati positiivne, et põllumehed saavad soetada uusi masinaid, mis võimaldavad tööd teha senisest tootlikumalt ja kvaliteetsemalt, väiksemate kulude ja madalama keskkonnakoormusega.

Vaadates müüginumbrite pingerida, mängib ilmselgelt oma rolli kaubamärgi maine, mille taga on nii masinatootjate kui -vahendajate aastatepikkune töö. Kogenud põllumehele on selge, et odavaimat masinat ostes küll võidad lahingu, aga pahatihti kaotad sõja. Traktorit ost on sageli paras peamurdmine. Lisaks masina hinnale tuleb silmas pidada jooksvaid ülalpidamiskulusid (kütuse- ja õlikulu, tehnohoole, varuosad jne), hooldemeeskonna reageerimiskiirust, pädevus ning jätkusuutlikkus. Kui ikka traktor kevadkülvi ajal üles ütleb, siis iga tund ajakadu mõjutab nii saaki kui põllumehe sissetulekut ja seda pigem negatiivses suunas. Oluline on, et kvaliteetne hooldus ja operatiivne varuosadega varustatus oleks tagatud kogu masina eluea vältel.

---

Traktorimüügi edetabel aastal 2011

1. John Deere, 106

2. Valtra, 97

3. New Holland, 96

4. Dong Feng, 47

5. Fendt, 42

6. MTZ, 38

7. Massey Ferguson, 32

8. Case IH, 27

9. Claas, 25

10. Foton, 16

Allikas: ARK

---

Traktorite kategooriad

T1 – Traktorid, mille kliirens (kõht maast) ei ületa 1m

T2 – Kitsamad ja madalamad traktorid, kliirens alla 60 cm

T3 – Kergemad traktorid, alla 600 kg.

T4 – Eriotstarbelised traktorid – ülikõrged, ülilaiad, ülimadalad

T5 – Suured traktorid

Allikas: Majandus- ja kommunikatsiooniministri 20. juuli 2005. a määrus nr 80 "Ratastraktorite ja nende haagiste tüübikinnitamise eeskiri"

Artikkel ilmus esmakordselt ajakirjas Maamajandus 2/2012.