Eesti põllumees riskib külvata üha rohkem talirapsi. Tasub ära!
Põllumehed loobuvad aina enam suvirapsist talirapsi kasuks ning võtavad suvirapsi kasutusele vaid juhul, kui talirapsi talvitumine peaks ebaõnnestuma.
“Urmas Uustalu oli üks neist, kellega koos kümmekond aastat tagasi käisime mitmel suvel Lõuna-Lätis kogemusi omandamas!” meenutab vilja- ja taimekaitseäris ning seemneviljaturul tegutseva ASi Baltic Agro Eesti arendusdirektor Margus Ameerikas. Nüüd moodustab taliraps tema sõnul umbes kolmandiku praegu Eestis kasvatatavast rapsist. “Võib aga prognoosida, et aastaks 2020 on meil juba kaks kolmandikku taliraps.”
Margus Ameerikase hinnangul võib selle suve seemnemüügi järgi ennustada järgmise aasta talirapsi ja -rüpsi kasvupinnaks juba 30 000−40 000 ha.
Sarnaselt, kuigi mõnevõrra tagasihoidlikumalt hindab olukorda teise Eesti vilja- ja seemneäris tegutseva ettevõtte Scandagra Eesti ASi seemnete ja väetiste tootejuht Mikk Tagel: “Kui müüginumbreid vaadata, on viimasel kahel aastal talirapsi seemnemüük suurenenud hüppeliselt. Kui arvestada umbkaudset talirapsi ja -rüpsi seemnemüüki Eestis sellel sügisel, siis arvestuslikult võib kogu külvipind jääda vahemikku
32 000−35 000 hektarit.”
Võrdluseks toob Tagel 2011. aasta sügise, kui külvipind oli hinnanguliselt 15 000 ha, ning 2012. aasta sügise, kui see näitaja oli 24 000−27 000 ha. Tema sõnul teevad põllumehed omalt poolt kõik võimaliku, et taimed talvituks.
Vähem vaenlasi
“Tänavu suurendasin talirapsi kasvupinda kaks korda, nüüd on see üle 200 hektari, peale selle veel 200 hektarit talirüpsi,” nendib Raplamaa ettevõtte Pae Farmer agronoom Urmas Uustalu, kes on viljelusvõistluse parim rapsikasvataja teist aastat järjest. Põhjusena toob ta välja, et taliraps on suurema saagikusega kui suviraps, selle hooldamiseks kulub suvel vähem vahendeid ja see saab varem valmis, võimaldades sügisesi töid paremini ajastada ja uut vilja põllule külvata.
“Tänavu saime hakata koristama juba juuli keskel,” täpsustab Uustalu, kelle hinnangul on talirapsi sordid muutunud Eesti tingimustesse sobivamaks ja suurenenud on põllumeeste teadmised selle kultuuri kasvatamiseks.
Tallinna külje all tegutseva OÜ Pihlaka Farm juhatuse liige Peeter Pihlakas ütleb samuti, et taliraps on nende põldudel hästi talvitunud ja andnud kaks korda suuremat saaki kui suviraps. Selle ettevõtte põldudel kasvab see talikultuur kolmandat aastat. “Kevadel ei ole vaja teha haigusetõrjet, vaja on ainult väetist. Suvirapsi söövad putukad ära,” lisab ta.
Saaremaa põllumees Kaido Kirst, kes seni on saavutanud häid tulemusi suvirapsiga ja talirapsi külvanud varem vaid korra, külvas tänavu talirapsi 30 hektarile. “Esimene katse ebaõnnestus, aga eks kevadel paistab, kuidas seekord läheb,” nendib Kirst, kelle talirapsitaimed on praeguseks hästi arenenud ja heas konditsioonis.
“Suvirapsil on lendavaid vaenlasi rohkem. Kui taliraps õitseb, ei ole nad veel nii aktiivsed ja kulutusi taimekaitsele tuleb vähem,” põhjendab ta uut katset.
Asjatundjate hinnangul toimub talirapsi areng kevadel kiiresti ja kahurid ei ole meie tingimustes nii varakult veel probleemiks. Valmimine on võrreldes suvirapsiga kuu aega varasem, tavaliselt augustis, kui meil on veel koristamiseks soodsad ilmastikutingimused. Kulud koristamisele ja kuivatamisele on väiksemad ning kokkuvõttes on tööde graafik hajutatud pikema ajavahemiku peale.
Õppinud talvituma
Scandagra Eesti ASi agronoomi-nõustaja Tiiu Annuki sõnul on talirapsi senisest suurema leviku peamised põhjused talirapsi suurem saagipotentsiaal ja tänavune suvirapsi kapsakoi kahjustus. Teine on arvatavasti neonikotinoidide keelustamine Euroopa Liidus, sest suvirapsi ründavad kevadel maakirbud ja nende peletamiseks kasutatakse just seda toimeainet sisaldavat vahendit. “Kolmas põhjus on head talvitumisaastad ning neljandaks tänavune sügis, mis laskis külvata − see pole sugugi väikseim põhjus,” lisab Annuk.
Baltic Agro arendusdirektori Margus Ameerikase kirjeldusel on taliraps üks kultuuridest, mis on Eesti põldudel viimastel aastatel kõige enam muutusi toonud. “Kui kümmekond aastat tagasi käisime Läti ja Leedu talirapsipõldudel kogemusi omandamas, siis vaid üksikud julgemad proovisid seda siin kasvatada ning levis arvamus, et iga viie aasta sees on üks-kaks aastat, millal taliraps meil ei talvitu,” räägib ta. “Siis olid aga teised sordid ja ka agrotehnika polnud veel selge. Sordiaretajad on vahepeal tublisti tööd teinud ja talirapside talvitumine põhjamaades on muutunud üha stabiilsemaks.”
Ameerikase sõnul on taliraps olnud viljelusvõistlusel juba aastaid kõige rohkem tulu toov kultuur. “Kulud katab rapsikasvatuses ligikaudu 1,5 tonni suurem seemnesaak hektarilt,” selgitab ta. “Kui suvirapsi saak saadakse tavaliselt 2 tonni piires, siis talirapsiga on saak vähemalt tonn hektarilt kõrgem ning selle võrra on ka tulukus suurem. Parimatel kasvatajatel on saagid üle 4 ja 5 tonni hektarilt.”
Talirapsi eeliseks on tema sõnul veel suurem tera ja õlisisaldus. “Kasvatajale makstakse ju õli sisalduse eest!” rõhutab ta.
“Üldiselt on meil head saagid ja praegu on taimik ilus,” kirjeldab Lääne-Virumaal tegutseva OÜ Voore Farm taimekasvatusjuht Margus Lepp olukorda oma 250 ha suurusel talirapsi külvipinnal. “Tänavu külvasime talirapsi neljandat korda, saaki oleme koristanud kaks aastat, talved on olnud viimasel ajal head.” Lepa sõnul on nende ettevõttes taliviljade all pool külvipinnast.
KOMMENTAAR
Peeter Viil, Eesti Taimekasvatuse Instituudi vanemteadur
Eestis ringi sõites võib näha, et talirapsi ja -rüpsi on külvatud tänavu varasemast märksa rohkem. Kui agrotehnika selgeks saab, on talirapsi saagipotentsiaal suurem ja stabiilsem. Võrreldes mullusega oli talirapsi saak 0,1 t/ha väiksem, teraviljade puhul oli vahe mitmekordne. Viimased aastad on näidanud, et see talvitub Eestis korralikult ja talle kulub vähem kemikaale.
Üks põhjus on kindlasti ka see, et põllumehed püüavad vältida vastuolu mesinikega, sest suviraps vajab intensiivset pritsimist insektitsiidi ehk putukamürgiga.
Tänavu sügisel sai taliraps maha augusti esimesel poolel, aga suve lõpp on olnud soe ja taimede kasv intensiivne. Seetõttu tuleb kindlasti kasutada kasvuregulaatorit.
