Üht moodsamat Venemaa piimatööstust, Loode-Venemaal Gattšinas asuvat ettevõtet nimega Galaktika tutvustas ettevõtte kogumisdirektor Ljudmila Vlassova.

“See 2008. aastal valminud piimatööstus on üks parimaid mitte üksnes Leningradi oblastis, vaid kogu Euroopas,” rõhutas Vene tööstuse esindaja Vlassova.

Slaidide järgi meenutas suurejooneline tootmiskompleks oma arhitektuuriga tõepoolest kosmosejaama. Vlassova kinnitas, et tootmist moderniseeriti mitu aastat, kuna vana Gattšina piimatööstus oli ajale jalgu jäänud.

“Algul tegime pudelipiima, siis kilepakis ja lõpuks tuli piim juba moodsas tetrapakis,” rääkis Vlassova.

Uus tehas on valminud koostöös Valio kontserniga 2008. aastal, seal on uusim tehnoloogia, valmivad uudistooted ja luuakse brände Vene turule. Nende piimad, jogurtid, kohupiimad ja hapukoor on võitnud toidumessidel juba mitu medalit.

Venelased tahavad Eesti piima

“Gattšina pole Eestist kaugel, asub Narva ja Peterburi vahel ja selle tööstuse varumispiirkond on 300 kilomeetrit. Eesti ulatuks sinna sisse, pealegi maksaksid nad piima eest kaks krooni rohkem, kui põllumees praegu saab,” rääkis Juhan Särgava.

Galaktika tööstuse probleem on selles, et neil ei jätku kõrgekvaliteedilist piima, samas nõuab Venemaa turg üha rohkem selliseid piimatooteid, mida saab ainult kvaliteetpiimast. “Vlassova ütles, et neil oleks väga hea meel, kui saaksid osta Eestist toorpiima,” kinnitas Särgava.

Ka Harjumaa piimatootja Jaan Metsamaa rääkis, et Vene tööstuse esindajad kiitsid Eesti piima kvaliteeti. “Meie piim sobiks kindlasti Vene tööstusele, sest nad tahavad teha kõrgekvaliteedilisi piimatooteid,” rääkis Metsamaa.

“Galaktika ostab toorpiima hinnaga 43 eurosenti ehk 6.72 krooni, meie piimatootjad saavad piimakilost ligi 4.80,” avas hinnavahe Jaan Metsamaa. Ta kinnitas, et piimatootjad saadaksid hea meelega osa piima Galaktikasse, paraku on see nii Venemaa nõuete kui Euroopa Liidu reeglite järgi keeruline.

Välja võiks vedada tihendatud piima

“Meile pakuti välja, et võiksime oma piima eksportida Venemaale koorena või niinimetatud tihendatud piimana, nii nagu praegu tuuakse Galaktikasse tihendatud piima Valgevenest,” arutles Metsamaa.

Nii võidavad Metsamaa hinnangul sellest hinnavahest aga jälle piimatööstused, kes ekspordivad Venemaale piimatooteid ja pooltooteid, sest tootjad ise ju piima ei tihenda ega koori.

“Eesti omadest teeb Tere piimatööstus praegu Galaktikaga koostööd ja lõikab sealt hästi,” nentis AS Metsaküla Piim juht Jaan Metsamaa.

Riigikogu maaelukomisjoni aseesimehe Jaanus Marrandi hinnangul oleks Eestist praegu võimalik Venemaa piimatööstustele viia üksnes tihendatud koort, aga seda saaksid eksportida ikkagi tööstused.

Samas rõhutas Marrandi, et riskid Venemaale eksportimisel on küllalt suured. “Kui suudetakse selliseid riske vältivaid lepinguid koostada, siis miks mitte, sest piima viiakse ju Leetu ka.

Aga eelkõige on küsimus ikkagi hinnas, kas põllumehed sellisest tehingust ka tegelikult võidavad,” ütles Marrandi.


Andres Oopkaup, põllumajandusministeeriumi asekantsler

Euroopa Liit ei takista toorpiima väljavedu Eestist, see pole keelatud. Küsimus on vastuvõtva riigi nõuetes, selles, kas Venemaa veterinaarteenistus on valmis meie piima vastu võtma. Kui nende veterinaarteenistus seda lubab, siis ei tohiks mingit probleemi olla.

Arvan, et siiani on toorpiima eksport ida poole seisnud eelkõige hinna taga, sest Venemaale viidud piimalt võetakse transpordikuludeks 6 eurosenti liitrilt (umbes 1 kroon). Nende toorpiima keskmine hind on praegu 37 eurosenti (5.79) ja kui sealt 1 kroon transpordikuludeks maha arvata, tuleb välja Eesti keskmine piimahind.

Ehkki Gattšina piimatööstuses on praegu kõrgem piimahind, ütlesid nemadki, et hind hakkab varsti langema, kuna Venemaal on piima tarbimine vähenenud. Selleks et piima saaks kasumlikult eksportida, tasuks piim ära koorida ja viia näiteks koort.