Põllumajandussektori ettevõtjate valmisolek uutele turgudele siseneda või olemasolevatel turgudel laieneda on madal. Enamik põllumajandusega tegelevatest ettevõtjatest (83%) kavatseb keskenduda kohalikule turule. Kuigi eksporti plaanib vaid 16% vastanutest, on see näitaja keskmisest kõrgem Ida-Virumaal, kus pea iga viies põllumajandusettevõtja kavatseb keskenduda uutele või olemasolevatele eksportturgudele.

Võrreldes eelmise aastaga on langenud põllumajandusettevõtete arv, kes plaanivad luua uusi töökohti. Kui 2015. aastal kavandas töökohtade arvu suurendamist 17% põllumajandusettevõtjatest, siis tänavu plaanib seda 13% vastanutest, mis on Eesti keskmisest näitajast (18%) viis pp madalam. Töötajate arvu vähendamist peab vajalikuks 9% põllumajandussektori VKE-dest, mis on võrreldes eelmise aastaga 2 pp kõrgem.

Üle 30 000 euro suuruseid investeeringuid planeerib 28% antud sektori ettevõtetest, jäädes eelmise aasta näitajaga samale tasemele.

Fookuses on toodete ja teenuste uuendamine

Küsitletud Eesti ettevõtetest 68% kavatseb tõhusust parandada kas toodete või teenuste arendamise, töötajate koolitamise, ärimudeli muutmise või muude arendustegevuste kaudu, mis on võrreldes eelmise aastaga 5 pp väiksem. Eelkõige on fookuses toodete või teenuste uuendamine, sellele järgneb töötajate koolitus ja arendus.

Lisaks selgus uuringust, et vastutustundlik ettevõtlus on muutumas VKE-de seas üha olulisemaks. Võrreldes teiste maakondadega hindavad Viljandimaa põllumajandusettevõtjad keskmisest kõrgemalt eetilist äritegevust, vastutustundlikku loodusressursside kasutamist kui ka töötajatesse ja kogukonda panustamist.

Juba neljandat aastat järjest viis SEB Grupp 2015. aasta novembris Eesti VKE-de seas uuringu „Baltimaade ettevõtlusbaromeeter“, mille raames kaardistati ettevõtete ootusi majandusaastaks 2016. Põllumajandussektori ettevõtteid oli vastanute seas 277, neist 43% Lõuna-Eestist. (2015 aasta küsitlusele vastas 261 põllumajandusega tegelevat ettevõtet).