Eesti põllumehed oleksid riskide maandamiseks valmis kasutama saagikindlustust

 (8)
Kindlustustoetus on olemas, aga kasutada seda ei saa

AS Sagro, lumine kapsapõld, kapsapea, kapsas
Foto: Sven Arbet

Valdav osa Eesti taimekasvatajatest oleks valmis kindlustama oma põllukultuuride saagi, kui selline võimalus oleks turul olemas ja riik toetaks osaliselt kindlustusmakseid, selgub Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja värskest küsitlusest. Praegu Eestis põllukultuuride saaki kindlustada ei saa.

„Põllumehed on väljendanud valmisolekut põllukultuuride saagikindlustuse kasutamiseks, mistõttu oleks mõistlik olemasoleva maaelu arengukava raames luua eeldused põllukultuuride kindlustustoote turuletulekuks,“ ütles täna maaeluministeeriumis toimunud saagikindlustuse teemalisel ümarlaual põllumajanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Sõrmus avaldas ühtlasi lootust, et eeldatavasti uuest aastast jõustuvad muudatused ühises põllumajanduspoliitikas muudavad saagikindlustuse kasutamise põllumajandusettevõtete jaoks atraktiivsemaks.

ELi ühise põllumajanduspoliitika nn minireformi käigus hiljuti kokkulepitud muudatuste jõustumine suurendaks usku, et saagikindlustus võiks edukalt käivituda ka Eestis. Juba mitu aastat toimib põllukultuuride saagikindlustuse süsteem nii Lätis kui Leedus.

Eesti põllumeeste reaalne huvi saagikindlustuse kasutamise vastu sõltub lõppkokkuvõttes aga ikkagi pakutavate kindlustoodete tingimustest.

Seotud lood:

EPKK küsitlusele vastanud põllumajandusettevõtetest 21% kasutaksid kindlasti ja 61% pigem kasutaksid saagikindlustuse võimalust, kui selline võimalus oleks turul olemas ja riik toetaks kindlustusmakseid 65% ulatuses. Saagikindlustust ei kasutaks 18% küsitlusele vastanutest.

Saagikindlustuse ideed kipuvad rohkem toetama need ettevõtted, kes olid tänavu koristusega suuremas hädas. Ettevõtetel, kes kasutaksid tulevikus saagikindlustuse võimalust, jäi tänavu keskmisena koristamata ligi 16% põllukultuuride pinnast, samas kui ettevõtetes, kes ei sooviks saagikindlustuse võimalust kasutada, jäi koristamata väiksem osa põllukultuuride pinnast (ca 12%).

Saagikindlustuse ettepanekusse positiivselt ja ettevaatlikult suhtuvate ettevõtete keskmises suuruses märkimisväärset erinevust ei ole. Ettevõtted, kes avaldasid valmisolekut saagikindlustuse kasutamiseks, on keskmisena siiski natuke suuremad (357 ha) kui need ettevõtted, kes saagikindlustuse võimalust ei kasutaks (337 ha).

Ootuspäraselt on ettevõtete hulgas, kes oleksid valmis saagikindlustuse võimalust kasutama, rohkem neid, kelle jaoks tänavune aasta kujuneb majanduslikult raskemaks. Nendest ettevõtetest, kes oleksid valmis saagikindlustust kasutama, tõotab tänavune aasta majanduslikult kujuneda väga keeruliseks 43%, keeruliseks 45%, keskmiseks 11% ja heaks 1% ettevõtete jaoks.

Samas kui saagikindlustuse kasutamisse skeptiliselt suhtuvatest ettevõtetest tõotab tänavune aasta majanduslikult väga keeruliseks kujuneda 25%, keeruliseks 53% ja keskmiseks 22% vastanutest.

Kuigi taimekasvatusele spetsialiseerunud ettevõtted avaldasid uuringus selgemat valmisolekut saagikindlustuse kasutamiseks (83%) kui segatootmisettevõtted, kus kasvatatakse ka loomi (79%), siis tegelikult on mõlemat tüüpi ettevõtete hulgas valmisolek saagikindlustuse kasutamiseks kõrgel tasemel.

Saagikindlustust puudutavale küsimusele vastas kokku 657 põllumajandusettevõtet, kes kasvatasid tänavu põllukultuure kokku rohkem kui 230 000 hektaril, mis on pea pool antud põllukultuuride kogupinnast.

KINDLUSTUSFIRMADE JA MAAELUMINISTEERIUMI KOMMENTAAR
  • “Eesti turg on vabatahtliku saagikindlustuse jaoks liiga väike, seltsid ei koguks kindlustusmaksete pealt piisavat mahtu, et nimetatud toote tegemine majanduslikult mõttekas oleks,” põhjendab Salva varakindlustuse osakonna juhataja Alver Kivirüüt. “Seda seetõttu, et põllumehed kindlustaksid põldusid vaid valikuliselt.” Ainuke toimiv viis piisava mastaabiefekti tagamiseks oleks see, kui põllumehed kindlustaksid kohustuslikult kõiki põlde, mitte valikuliselt vaid osa. Kindlustuse kohustuslikuks muutmine ilmselt ei sobi aga põllumeestele.
  • Ka If Kindlustuse ettevõtete varakindlustuse tootejuht Risto Sondla arvab, et saagikindlustuse toimimiseks peaks see olema kohustuslik, nii et kogutud kindlustusmaksed moodustaksid piisava fondi kahjude hüvitamiseks. See omakorda tagaks kindlustusseltside huvi vastav toode välja töötada.
  • ERGO kindlustusdirektor Andres Konsap ütleb, et saagikindlustust nad ei paku, kuna Eesti turul nõudlus puudub. “Põllumajandustoetuste süsteem on euroraha toel üles ehitatud piisavalt paindlikult, et vajadusel saavad tekkinud kahjud kaetud. Põllumeestel ei ole huvi ega vajadust täiendava kindlustuse järele,” lisab ta.
  • Maaeluministeeriumi asekantsler Marko Gorban selgitab, et Eestis on aastaid rakendatud siseriiklikku põllumajanduskindlustuse toetust. See võimaldab loodusõnnetuste, ilmastikukahjude ja loomahaiguste vastu kindlustada nii teravilja kui loomi. “Probleem on, et meie turu väiksuse tõttu ei paku Eestis ükski kindlustusselts saagi kindlustamise toodet, mistõttu ei ole siiani toetust selle eest ka makstud,” lisab ta.

Allikas: Maaleht

Telli nüüdsest veelgi mahukam ajakiri Maakodu ja võida eksootiline reis Malaisiasse ja Singapuri! Tellida saab siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare