Eesti põllumehed ootavad Euroopa Komisjoni otsuse valguses valitsuselt toetust
„See paneb Eesti valitsusele tõsise kohustuse tagada meie tootjatele võrdsed konkurentsitingimused teiste riikide tootjatega. Olukorras, kus rikkamad riigid ja näiteks meie naaberriigid on valmis oma põllumehi toetama, peab ka Eesti riigiabi andma, vastasel juhul aitame eilset otsust aksepteerides justkui kaasa oma tootjatele halvema konkurentsipositsiooni tekitamisele,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.
Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Phil Hogan esitas eile meetmete paketi, mille eesmärgiks on põllumajandustootjate keerulise olukorra leevendamine.
Loodetud erakorralist abi ühenduse eelarvest ilmselt ei tule, kuid liikmesriikidel tekkis võimalus täiendava riigiabi andmiseks, mis pöörab meie põllumajandustootjate pilgud taas Eesti valitsuse poole.
„Kahjuks ei andnud eilne kohtumine lootust, et Eesti ja teised Balti riigid saaksid ühenduse eelarvest erakorralist abi, kuigi meie piirkonna tootjad on Venemaa impordipiirangute ja pikalt kestnud turukriisi tõttu kõige enam kannatanud,“ ütles Roomet Sõrmus.
Sõrmus rõhutas, et meie tootmisstruktuuri ja ettevõtete keskmist suurust arvestades on 15 000 euro suurune võimalik riigiabi teiste riikide konkurentidega võrreldes suhteliselt ebasoodne lahendus. Riigiabi erandite rakendamine võib küll osasid ettevõtteid aidata, kuid üldiselt murendavad sellised lahendused EL ühist põllumajanduspoliitikat, mis peaks andma ühtseid vastuseid rahvusvahelise poliitika mõjudele.
Paketis sisalduvad turukorralduse meetmed, nagu näiteks lõssipulbri ja või sekkumiskokkuostu mahtude suurendamine ning sealiha eraldustamismeetme taasavamine, aitavad loodetavasti kaasa üldisele turuolukorra paranemisele.
Piimatootmise ajutist ja vabatahtlikku vähendamist soodustavate meetmete rakendamise realistlikkust ja mõjusid on samas keeruline hinnata.
