Eesti salat võistleb Itaalia ja Läti kaubaga
“Grüne Fee on ainuke, kes varustab salatitega kodumaist turgu ka talvel, teised köögiviljakasvatajad ei suuda aasta ringi toota, vaid tegutsevad ainult seitse kuud aastas,” räägib Eesti Aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastin.
Nii ongi tänu sellele Soome–Eesti kapitalil ettevõttele meie tarbijatel ka talvel kaubanduskeskustest võtta nii kodumaist lehtsalatit, jääsalatit kui murulauku, peterselli ja piparmünti. Grüne Feel on praegu müügis ligi 20 salatit, maitserohelist ja miksitud tooteid.
Grüne Fee tegevjuhi Raivo Külasepa sõnul ostetakse Eestis kõige enam lehtsalatit ja jääsalatit, maitserohelisest aga basiilikut.
Grüne Fee salatite kõrval saab tarbija valida ka Soome tootjate kaubamärgi Järvikylä alt Farmifarm OÜ tooteid, enim hakkab aga silma itaallaste kaubamärk La Veneta. Nii tuuakse Itaaliast meie toidulauda rikastama lehtsalateid, spinatit, rukolat.
“Salateid Lätis–Leedus eriti pole, nii ekspordime oma salateid ka Lätti, Leetu ja Soome. Praegu läheb ekspordiks umbes kolmandik, aga on läinud ka pool toodangust, salatid ja maitserohelised annavad hoopis suuremat käivet kui kurgid,” räägib Grüne Fee tegevjuht Külasepp.
Talvel, kui muud värsket palju saada ei ole, soovitakse poest sibulapealseid. Samas pole sibulakasvatus ja -müük eriti tulus. Ka Grüne Fee ei kasvata sibulapealseid, neil on müügil vaid till potis.
Hulgimüüjatel on kasulikum Lätist odavamaid sibulapealseid sisse vedada, samuti tuuakse neid talvel suures koguses Saksamaalt.
“Rohelist sibulat pole meil mõtet kasvatada – see viib kahjumisse, kui peaksime talvisel ajal kütma ja kulutama energiat lisavalgustusele,” räägib üks suuremaid tomati- ja kurgikasvatajaid Kalle Reiter AS Sagrost Harjumaalt.
“Rohelise sibula osas on meil väiksemad nišitootjad, aga ühtki märkimisväärselt turgu mõjutavat või turul toimetavat ettevõtjat pole,” teab ka Eesti Aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastin.
Turgudel müüakse küll sibulapealseid, paraku keelduvad turumüüjad kategooriliselt teatamast, kust täpsemalt selline kraam tuleb. “Eestist, ikka Eestist,” ütlevad müüjad, õiget firmasilti aga ei paista kusagilt.
Poodides pakub Eestis kasvatatud sibulapealseid näiteks OÜ DK Puuvili. Firma telefonilt aga teatatakse, et see firma on majandusraskustes ja kaubasildil märgitud telefoninumber enam ei toimi.
OÜ DK Puuvili kaudu on varem tarbijate toidulauale jõudnud sibulapealseid kümmekonnalt väiketootjalt, kes kasvatavad sibulat Tallinnas või selle lähiümbruses ja kellele eesti keel ei ole emakeel.
Nii vahendab sibulapealseid näiteks Rowson Grupp OÜ, mille esindaja Pjotr Zatsepin nendib, et seda kraami on talvel energiakulu tõttu küllalt kallis kasvatada.
Krediidiinfo andmetel on praegu OÜ-l DK Puuvili maksuvõlga 74 290 eurot, intressivõlg 52 760 eurot. Rowson Grupp OÜ-l, mis tegeleb köögivilja, juurvilja ja mugulvilja kasvatamisega, on maksuvõlg 17 788 eurot, intressivõlg
11 612 eurot.
