„Enne, kui sealiha tarbijateni jõuab, peame tagama oma loomadele alates nende sünnihetkest muretu ja stressivaba elu,“ kinnitas Eesti suurima seakasvatusettevõtte Rakvere Farmid seakasvatusdivisjoni direktor Daniel Frydendal.

Üks täiskasvanud emis toob korraga ilmale 15-25 liikmelise põrsaste pesakonna, kus on alati võrdselt nii kult- kui emispõrsaid. Väikesed põrsad vajavad oma esimestel päevadel suuresti vaid ema hoolt. „Põrsa esimeseks toiduks kohe pärast sündi on väärtuslik ternespiim, mis tagab vajalikud ained tugevaks immuunsüsteemiks. Imikueas sööb väike põrsas lausa iga tunni tagant,“ selgitas Frydendal.

Alates seitsmendast päevast hakkavad imikpõrsad saama spetsiaalset põrsaste lisasööta ning täielikult minnakse söödale üle pärast põrsaea lõppemist. “Põrsaiga kestab 28 päeva, pärast mida võõrutatakse nad emisepiimast ning nad hakkavad toituma kvaliteetsest sigadele mõeldud söödast. Seni on aga põrsaste elu sarnane inimbeebidele – nad söövad ja magavad ning on päevas ärkvel vaid mõned tunnid,“ ütles Frydendal.

Sead kasvavad ja arenevad äärmiselt kiiresti. „Põrsas kaalub sündimisel 1,5 kilogrammi. Esimesel nädalal kasvab väikeste põrsaste kaal 200 grammi võrra päevas ning edaspidi kosuvad nad juba pooleteise kilogrammi kaupa nädalas. Üks täiskasvanud siga kaalub lõpuks üle 100 kilogrammi ning sööb päevas ära üle kolme kilo kvaliteetset sööta,“ ütles ta.

Kui imikpõrsaste jaoks on esimesel elukuul oluline ema lähedus, siis terve seaperekonna heaolu sõltub emise enda seisundist. Vaid terve ja õnnelik loom suudab hoolitseda põrsaste eest ning sobiv temperatuur, hea õhk ja kvaliteetne toit aitavad tervel seaperel elada stressivaba elu.

„Sead on väga soojalembesed loomad. Kuna imikueas peab farmis olema neile tagatud 35-kraadine soojus, oleme ehitanud emadele ja põrsastele spetsiaalsed alad neile sobiva temperatuuriga. Pärast emast võõrutamist naudivad sead 23-kraadises soojas elamist, kuid täiskasvanuks saades eelistavad nad madalamat temperatuuri, mis jääb 18-19 kraadi vahemikku. Õige soojusvahemiku leidmine on väga oluline, kuna liiga kõrge või madal temperatuur kasvukeskkonnas on sigadele üheks oluliseks stressiallikaks,“ täpsustas Frydendal.