Eesti sporthobune olümpiavõitjaks? Tõenäosus väike, aga mitte olematu

                     
Eesti ratsaspordi legendid Rein Pill ja Raigo Kollom.
Eesti ratsaspordi legendid Rein Pill ja Raigo Kollom.
Foto: Ago Ruus

Eesti Sporthobuste Kasvatajate Selts võib eesti sporthobuse ja tema kümneaastaseks saanud tõuraamatu üle uhkust tunda. Euroopas on täna tuntud eelkõige tõuraamat, kuid ka eesti sporthobusest võib kunagi olümpiavõitja saada.

Kuidas siis nii, et tõuraamat on tuntum kui sinna kantud hobused? „Ilmselt seetõttu, et selts on tõuraamatuga Maailma Sporthobuste Kasvatajate Föderatsiooni liige, aga eesti sporthobustel veel väga suuri saavutusi ette näidata pole,“ selgitab seltsi juhatuse esimees Raigo Kollom. Grand Prix tasemele pole ükski eesti sporthobune veel jõudnud, kümne aastaga ei saagi seda loota.

Endistest Ida-Euroopa riikidest kuuluvad maailmaorganisatsiooni vaid vähesed tõuraamatud ja nende pidajad. Endise NL liiduvabariikidest oli Eesti Sporthobuste Kasvatajate Selts esimene (2005 assotsieerunud liige, 2010 täisliige). Meie seltsi abile toetudes ühinesid läti hobuse tõuraamatut pidavad organisatsioonid kolm aastat hiljem. Ja rohkem neid polegi.

Lätlastelt võib eeskuju võtta

Hoolimata sellest on meil lõunanaabritelt mõndagi õppida. Läti hobune oli sporthobusena tuntud ja nõutud juba nõukogude ajal. Neid müüdi oksjonitel teistest kõvasti kõrgema hinnaga. Trükitud tõuraamatuid on Lätis paarkümmend tükki, meil pole ühtki. Burtnieki hobusekasvanduses sündinud läti koolisõiduhobune Rusty on sakslanna Ulla Salzgeberi sadula all võitnud olümpiamängudelt pronks- ja kuldmedali, lisaks kaks esikohta Euroopa meistrivõistlustelt ning ühe Maailma Karikalt.

Eesti sporthobuse tähetund on aga loodetavasti alles ees. Kümme aastat tagasi ei teatud Eestis sporthobustest üldse suurt midagi, eesti sporthobust polnud olemaski. Nüüd aga tuntakse meie sporthobust juba päris hästi nii Eestis kui lähinaabrite juures.

Eesti sporthobuse tõuraamatus sündinud paremaid ehk peatõuraamatu märasid kasutavad näiteks soomlased aretuses meie oma hobusekasvatajatega võrreldes päris palju, koguni 39% kõigist aretuses kasutatud eesti sporthobuse märadest!

Algus polnud kerge

Tõuaretusinspektsiooni peadirektor Agu Kööp allkirjastas aretusühingu esimese tegevusloa 5. jaanuaril 2001. Luba oli esialgu ajutine, üheks aastaks. Seltsil tuli tõestada, et ollakse jätkusuutlik.

Visa töö viis tulemuseni. Liikmete arv kasvas aasta jooksul 25lt 100ni, elektroonilises tõuraamatus registreeriti 169 varssa. Tähelepanuväärne on seegi, et veel tänagi kasutuses olev elektrooniline tõuraamat loodi just Eesti Sporthobuste Kasvatajate Seltsi nõudmisel ja nende kirja pandud lähteülesandele tuginedes.

Suur muutus on kümne aastaga toimunud hobuste genofondis. 2001. aastal saadi varssu vaid kolmest rahvusvaheliselt tunnustatud täkust (KWPN täkk Optimist, FWB Mozart ja trakeen Liebestraum), peale nende tunnustati hiljem teistesse tõuraamatutesse ka Heops ja Favoritas, kelle varssu sel aastal sündis.

Märgatav kvalitatiivne hüpe hobuste hulgas toimus aga 2004. aastal, kui eesti sporthobusena sündinud varssade hulgas oli juba maailmakuulsate täkkude Darco ja Heartbreakeri järglasi. Eestis asuvatest täkkudest tõusid esile A Pikachu de Muze ja Orly Chin de Muze.

2008. aastal sündinud varssade isade hulgas on juba 24 rahvusvaheliselt tunnustatud täkku. Üldse on viimase nelja aasta jooksul kasutatud 57 rahvusvahelist täkku, neist kuulsaimad maailma kümne parema hulka kuulunud Darco, Quidam de Revel, Heartbreaker ja Concorde ning tõusvad tähed Clinton, Florencio, Balou du Rouet, Blue Hors Romanov jt.

Üks tõuraamatu taseme näitaja on peatõuraamatusse registreeritud varssade arv. See on alates 2004. a kõikunud 60% lähedal, tagasilangused olid vaid 2006. ja 2010. aastal.

Tšehhid kasvatavad eesti sporthobuseid

Möödunud aastal registreeriti eesti sporthobuse tõuraamatus 259 varssa, 48 neist sündis Tšehhis Obora hobusekasvanduses. Seegi on omamoodi kvaliteedinäitaja, et nii kaugelt Eestis asuva seltsi liikmeks tullakse. Põhjust pole vaja kaugelt otsida, selleks on usaldus tõuraamatu vastu ning seltsi kuulumine maailmaorganisatsiooni liikmete hulka.

„Tõuraamatu tuntus annab teatud eelise turustamisel. Selles osas oleme arenenud kiiremini, kui on tõusnud meie hobuste kvaliteet, mis ei saagi väga kiire olla,“ selgitab Raigo Kollom tagamaid.

Alates käesolevast aastast on kümneaastasele eesti sporthobuste tõuraamatule lisandunud eesti ratsaponide tõuraamat, millel kaks eraldi osa – eesti ratsaponid ja eesti väikeponid.

„Peab tunnistama, et seni ei ole me jõudnud ära oodata oma jõupingutuste ja investeeringute tulemusi. On tõsi, et nii väikeses populatsioonis on tõeliste tipphobuste sünd väga väikese tõenäosusega, aga kuni me loodame ja tahame, on see tõenäosus siiski olemas!“ lausub Kollom optimistlik noot hääles ja sära silmis.

-------

Kes on eesti sporthobune?

Eesti sporthobused on eesti sporthobuste tõuraamatusse sünnijärgselt kantud hobused.

Eesti sporthobuste aretuses komponenttõugudena lubatud hobusetõud ja tõuraamatud:

1. Inglise täisvereline hobune - kõik tõuraamatud ja mitteregistreeritud, kuid teiste tõuraamatute poolt tõestatud täisverelise põlvnemisega hobused
2. Araabia täisvereline hobune - kõik tõuraamatud
3. Araabia hobune (mitte täisvereline) - Egiptuses sündinud ja nende järglased Eestis
4. Terski hobune
5. Anglo-araabia hobune
6. Ahhal-tekiini hobune
7. Kõik WBFSH liikmeskonda kuuluvad tõuraamatud
8. Poola tõuraamatud Wielkopolski ja Malopolski
9. Kõik trakeenide tõuraamatud
10. Vene hannoveri tõuraamat
11. Vene holsteini tõuraamat
12. Muud Venemaal ja endises N Liidus peetud tõuraamatud, kui hobusel on vähemalt 75%
eellastest ülalnimetatud soojaverelistest või täisverelistest tõugudest
13. Läti tõuraamat, kui hobusel on vähemalt 75% eellastest ülalnimetatud tõugudest
14. Leedu tõuraamatud, kui hobusel on vähemalt 75% eellastest ülalnimetatud tõugudest
15. Tori tõuraamatusse registreeritud hobused, kui hobusel on vähemalt 75% eellastest ülalnimetatud soojaverelistest või täisverelistest tõugudest (selliste täkkude järglased kantakse eeltõuraamatusse, kuid neid täkke ei tunnustata) või vähemalt 87,5% eellastest on ülalnimetatud tõugudest (sellised täkud võivad saada tunnustuse ja järglased registreeritakse tõuraamatusse või peatõuraamatusse).
16. Muud poolvereliste hobuste tõuraamatud (friisi, knabstrupi, veerandmiili jt), kui hobusel on vähemalt 75% eellastest ülalnimetatud soojaverelistest või täisverelistest tõugudest.

Aretuseesmärgiks on võimalikult kõrge saavutusvõimega sporthobune, kelle tüüp, kehaehitus, liikumine, iseloom, kehaline ja psüühiline vastupidavus, intelligents, temperament ja tervis on sellised, nagu vajatakse klassikalise ratsaspordi aladel.

Allikas: Eesti sporthobuste aretusprogramm koos lisadega.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused

Maamajandus - viimased uudised
Haljava robotlaut valmis toetuste abita
Veterinaari haridusega Haljava OÜ loomakasvatusjuhi Aavo Mooste jaoks on esmatähtis lehmade heaolu.
Kuna PRIA laudaehituse toetusraha sai mitme aasta eest otsa ning piimahind langeb, on uued robotlaudad tänavu tõeline haruldus.
TIIT UUSOJA majandab Käina lahe ääres
“Saare peal kasumit ei teeni, aga kui päris kahjumisse jääks, siis lihaveiseid küll ei peaks,” teatab Ado-Tooma talu peremees Tiit Uusoja oma loomade juures Kassaris.
Ado-Tooma talu peremees Tiit Uusoja hooldab oma lihaveistega Käina lahe äärseid alasid Kassari maastikukaitsealal.
ILMAR TEEVET viis tõusule Vändra OÜ piimanduse
“Investeerime ka uude põllutehnikasse, sest korraliku söödabaasita kõrgeid tulemusi ei saa,” selgitab Vändra OÜ juhataja Ilmar Teevet.
Vändra OÜ juhataja Ilmar Teevet on viimastel aastatel valmis ehitanud mitu laudakompleksi ja suurendanud piimakarja aastalüpsi enam kui 11 tonnini lehma kohta.
ANDRES TAMM on aretanud Eesti parima karja
“Tahan piimamajanduse arendamiseks ära kasutada kõiki võimalusi. Palju on veel juurde õppida, et paremini teha, edasi minna,” arutleb Andres Tamm.
Soone Farmi OÜ juhataja Andres Tamm Nõo vallast on aretanud oma holsteini tõugu piimakarja tootmisnäitajatelt üheks vabariigi parimaks. Karja väljalüps on juba ligi 12 400 kg lehma kohta aastas.
ARNE TAMM hooldab rannaalasid
23. oktoober 2014 05:15
ARNE TAMM hooldab rannaalasid
Arne Tamm majandab loodusega kooskõlas – hooldab lihaveistega kaitsealasid ja kaitseb seeläbi ka veelindude rändeteid.
Arne Tamm harib koos perega üle 900 ha maid ja karjatab lihaveiseid Haapsalu lahe ääres Silma looduskaitsealal.
KLIIMAMUUTUSED ja põllumajandus (2)
23. oktoober 2014 05:15
KLIIMAMUUTUSED ja põllumajandus
Martti Mandel põllumajandusministeeriumi taimekasvatussaaduste büroo peaspetsialist
Eesti põllumajanduse kasvuhoonegaaside heitkogus on viimastel aastatel kasvanud.
LIANA JA KARMO PÕDER: Meil on kokkuhoidev pere
“Oma talus on ikka parem töötada kui kusagil palgatööl. Kui on vaja, rabame hilisõhtuni, aga kui vaja, saab korralikult puhata ka,” on Karmo ja Liana Põder rahul.
Liana ja Karmo Põder peavad Antsla vallas Rimmi külas Ivaski talu, kus koos elab neli põlvkonda ja 50pealine piimakari lüpsab kvaliteetset juustupiima.
MARGOT SAARE käe all kosuvad lehmad, kanad ja jaanalinnud
“Alustasin jaanalinnu­kasvatusega, nüüd on ettevõtmisi palju juurde tulnud ja vastutus ka suurem,” ütleb Margot Saare. Pildil koos elukaaslase Eero Kurmiga Männituka talu jaanalinnu­kasvanduses.
25aastane Margot Saare juhib Pärnumaal OÜ Männituka Farmi, kus uues robotlaudas lüpsab sajapealine piimakari. Lisaks peab noor perenaine kanu ja jaanalinde.
KONVERENTS “AASTA PÕLLUMEES 2014” Kes maksab Vene turu riskid?
“Eestil on vastavalt Euroopa Liidu reeglitele õigus põllumajandustootjaid riigieelarvest toetada 23 miljoni euro ulatuses,” selgitab põllumajandus- kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus. Seda raha ei taheta tootjatele anda.
Venemaale ekspordi peatamine on Euroopa Liidu turuhinnad
viinud langusesse, piima kokkuostuhinnad on kaotanud
kolmandiku ja tootjad kannavad lisakahjusid. Valitsus aga
ei soovi anda Eesti põllumajandustootjatele lisatoetusi.
Investeerime keskkonnasõbralikku tehnoloogiasse
“Keskkonnasõbralik majandamine sõltub paljuski põllumajandus- ettevõtete omanike ja juhtide arusaamadest keskkonnast ning nende hoiakutest loodushoidu,” tõdeb Silver Kuus.
Investeeringud Eesti põllumajanduse keskkonnasäästlikku majandamisse sõltuvad peamiselt neljast tegurist: ettevõtjate ja tarbijate hoiakutest, majanduslikust tasuvusest, riiklikest sunniregulatsioonidest ning investeerimistoetustest.
JÜRI ILVES peab maheveiseid ja pakub mahesnäkki
“Võistlemise maadlusmatil jätsin päevapealt, nüüd tegutsen Metsanurga talus,” on Jüri Ilves oma maheveiste keskel rahul.
Endine maadleja Jüri Ilves on rajanud Koeru valda
Metsanurga peretalu ning ehitanud maheliha tootmise tsehhi, kus valmistatakse mahesnäkki Vinnukas.
PIRET ALFTHAN kasvatab maatõugu lehmi
Piret Alfthan on võtnud suure piimakarja toimetamise kõrval südameasjaks hoida ja aretada ka maatõugu lehmi.
Parim maakarjakasvataja Piret Alfthan on tõstnud Massiaru põllumajanduslikus osaühingus (POÜ) maatõugu lehmade aastalüpsi 8700 kiloni.
PEETER ALEP juhib tipptasemel piimatootmist
“Mais parandab piimaandi ja teeb ka söödaratsiooni odavamaks, samas tänavuse jaheda suve tõttu jäi maisi kasv meetri jagu lühemaks,” ütleb Põlva Agro OÜ juhataja Peeter Alep.
Põlva Agro OÜ kauaaegne agronoom ja praegune juhataja Peeter Alep kinnitab, et viimastel aastatel on tema põhitöö loomakasvatus ning piimakarja kõrge taseme hoidmine.
Praegu tasub pidada pigem lihaveiseid kui piimakarja
Harjumaa lihaveisekasvataja Jane Mättik on veendunud, et veiseliha hinnalangus õpetab paremini majandama: ellu jäävad need, kes oskavad kasumlikult toota ega sõltu ainult toetustest.
Samal ajal kui Eesti piimalehmi ähvardab Vene embargo laastav mõju, avanevad lihaveistele taas Türgi piirid. Sisse pääsevad siiski vaid head ja kindlat tõugu loomad.