Eesti sporthobune on kõige uuem siinmail aretatud hobusetõug

                     
Eesti sporthobune on kõige uuem siinmail aretatud hobusetõug
Suvel näeb Raigo Kollom noorhobuste ülevaatusel palju tulevikulootusi. Ta loodab nende hulgast leida selliseid, kellega tippratsutaja tahaks sõita ja võita, mitte ainult edasimüügiks treenida.
Foto: Ago Ruus

Kümme aastat tagasi alguse saanud uue hobusetõu, eesti sporthobuse juures pole tähtis mitte tõupuhtus, vaid võimalikult head saavutused spordis.

Hoolimata kõrgest aretuseesmärgist, Maarjamaal sündinud sporthobustel suuri saavutusi veel ette näidata pole. Küll aga on Euroopas teada eesti sporthobuste tõuraamat. Ilmselt seetõttu, et kohalik selts on tõuraamatuga Maailma Sporthobuste Kasvatajate Föderatsiooni liige. Näiteks möödunud aastal registreeriti eesti sporthobuste tõuraamatus 48 Tšehhis Obora hobusekasvanduses sündinud varssa. Põhjust selleks andis usaldus raamatu vastu ning seltsi kuulumine maailmaorganisatsiooni liikmete hulka. “Tõuraamatu tuntus annab turueelise. Selles osas oleme arenenud kiiremini, kui on tõusnud meie hobuste kvaliteet,” selgitab Eesti Sporthobuste Kasvatajate Seltsi juhatuse esimees Raigo Kollom tšehhide otsuse tagamaid. Ida-Euroopast kuuluvad maailmaorganisatsiooni vaid vähesed tõuraamatud ja nende pidajad. Endisest Nõukogude Liidust oli Eesti Sporthobuste Kasvatajate Selts esimene – 2005 saadi ühinenud liikme, 2010 täisliikme staatus. Eesti seltsi abile toetudes ühinesid läti hobuse tõuraamatut pidavad organisatsioonid föderatsiooniga kolm aastat tagasi. Ja rohkem neid endiselt nõukogudemaalt polegi. Kahte tüüpi sportlikud ratsud Kõigi soojavereliste hobuste aretuslik eesmärk on võimalikult head sportlikud saavutused. Aina paremate tulemuste otsinguil on aretajad aegade jooksul sporthobuste soontesse voolama pannud väga paljude eri tõugude verd. Kuid inglise või araabia täisverelised esivanemad, olgu või väga kaugetes põlvedes, on alati olemas. Põhimõtteliselt võib sportlikud ratsud jaotada kaheks – saavutushobused ja sporthobused.
Tasulise artikli edasi lugemiseks palun vajuta siia!
Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.

Tasulise artikli edasi lugemiseks palun vajuta siia!

Nimi
Kommenteerimistingimused

Maamajandus - viimased uudised
Kahjureid ja lesti tuleb korralikult tõrjuda
Näriliste tõrjeks võib tellida spetsialistid vastavatest firmadest või koolitada selleks välja keegi oma personalist.
Teravilja osatakse meil hästi kasvatada, kuid saagi säilitamisel tuleb sageli ette tõsiseid probleeme, sest hoiuruumid on selleks halvasti ette valmistatud.
2014 – hea saak, aga kehv hind (4)
23. november 2014 10:00
2014 – hea saak, aga kehv hind
Saimre Vilja­kasvatuse OÜ agronoom Tõnis Riisk saavutas rapsi­- sordiga ’Visby’ esimese koha nii rapside arvestuses kui tulukuses. ’Visby’ puhul on tegemist saagika ja talvekindla hübriid­- sordiga.
Nagu varasematelgi aastatel, andis tänavusel viljelusvõistlusel suurima arvestusliku kasumi taliraps. Kaera, odra ja rukki põllud jäid sageli kahjumisse.
Kaheksa aastat robotlüpsi õigustab ennast
Endel Albin oli esimene julge piimakarjakasvataja, kellel jätkus söakust 2006. aastal lüpsirobotitega katsetama hakata. Nüüdseks on robotitele kulutatud raha enam-vähem tagasi teenitud, seadmed aga töötavad ikka nagu kellavärk.
Esimesed lüpsirobotid jõudsid Eesti farmidesse 2006. aastal. Nüüdseks küünib siinmail töös olevate robotite arv paarisajani, robotiseeritud on poolsada lüpsilauta.