Eesti sporthobune on kõige uuem siinmail aretatud hobusetõug

                     
Eesti sporthobune on kõige uuem siinmail aretatud hobusetõug
Suvel näeb Raigo Kollom noorhobuste ülevaatusel palju tulevikulootusi. Ta loodab nende hulgast leida selliseid, kellega tippratsutaja tahaks sõita ja võita, mitte ainult edasimüügiks treenida.
Foto: Ago Ruus

Kümme aastat tagasi alguse saanud uue hobusetõu, eesti sporthobuse juures pole tähtis mitte tõupuhtus, vaid võimalikult head saavutused spordis.

Hoolimata kõrgest aretuseesmärgist, Maarjamaal sündinud sporthobustel suuri saavutusi veel ette näidata pole. Küll aga on Euroopas teada eesti sporthobuste tõuraamat. Ilmselt seetõttu, et kohalik selts on tõuraamatuga Maailma Sporthobuste Kasvatajate Föderatsiooni liige. Näiteks möödunud aastal registreeriti eesti sporthobuste tõuraamatus 48 Tšehhis Obora hobusekasvanduses sündinud varssa. Põhjust selleks andis usaldus raamatu vastu ning seltsi kuulumine maailmaorganisatsiooni liikmete hulka. “Tõuraamatu tuntus annab turueelise. Selles osas oleme arenenud kiiremini, kui on tõusnud meie hobuste kvaliteet,” selgitab Eesti Sporthobuste Kasvatajate Seltsi juhatuse esimees Raigo Kollom tšehhide otsuse tagamaid. Ida-Euroopast kuuluvad maailmaorganisatsiooni vaid vähesed tõuraamatud ja nende pidajad. Endisest Nõukogude Liidust oli Eesti Sporthobuste Kasvatajate Selts esimene – 2005 saadi ühinenud liikme, 2010 täisliikme staatus. Eesti seltsi abile toetudes ühinesid läti hobuse tõuraamatut pidavad organisatsioonid föderatsiooniga kolm aastat tagasi. Ja rohkem neid endiselt nõukogudemaalt polegi. Kahte tüüpi sportlikud ratsud Kõigi soojavereliste hobuste aretuslik eesmärk on võimalikult head sportlikud saavutused. Aina paremate tulemuste otsinguil on aretajad aegade jooksul sporthobuste soontesse voolama pannud väga paljude eri tõugude verd. Kuid inglise või araabia täisverelised esivanemad, olgu või väga kaugetes põlvedes, on alati olemas. Põhimõtteliselt võib sportlikud ratsud jaotada kaheks – saavutushobused ja sporthobused.
Tasulise artikli edasi lugemiseks palun vajuta siia!
Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.

Tasulise artikli edasi lugemiseks palun vajuta siia!

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Tallinnas Politseipargis armastab Eri Klas istuda ühel kindlal pingil, kust avaneb vaade kogu tema lapsepõlvele.
Tallinnas Politseipargis armastab Eri Klas istuda ühel kindlal pingil, kust avaneb vaade kogu tema lapsepõlvele.
Maestro Eri Klas on aktiivses elus tagasi, liigub kultuurisündmustel ja teeb hoolega trenni, et peagi taas orkestri ees seista.
Halliste orelifestivali esimene kontsert oli 27. juulil Kõpu kirikus. Iris Maidre-Aarvik mängib vioolat, Ingmar Simson-Valtin viiulit.
Halliste orelifestivali esimene kontsert oli 27. juulil Kõpu kirikus. Iris Maidre-Aarvik mängib vioolat, Ingmar Simson-Valtin viiulit.
Keskpaika on jõudnud esimene Halliste orelifestival, mis kestab 3. augustini.
Seda, et eesti raskeveohobune on leebe loomu ja suure jõuga, tõestas ruun Vunts, võttes turjale kolm meest: hobusekasvataja Ennu Tšernjavski,       minister Marko Pomerantsi ja Riigikogu liikme Ivari Padari. Hobusel aitab paigal püsida kutsar Tuuli Sarapu
Seda, et eesti raskeveohobune on leebe loomu ja suure jõuga, tõestas ruun Vunts, võttes turjale kolm meest: hobusekasvataja Ennu Tšernjavski, minister Marko Pomerantsi ja Riigikogu liikme Ivari Padari. Hobusel aitab paigal püsida kutsar Tuuli Sarapuu.
Eesti raskeveohobuseid on nõudluse puudumise tõttu alles jäänud väga vähe. Kui aga kõik tööd, mida nende kogukate suksude abil teha saaks, üles leitaks, kasvaks nõudlus kohe ja kiiresti.