Eesti sporthobune on kõige uuem siinmail aretatud hobusetõug

                     
Eesti sporthobune on kõige uuem siinmail aretatud hobusetõug
Suvel näeb Raigo Kollom noorhobuste ülevaatusel palju tulevikulootusi. Ta loodab nende hulgast leida selliseid, kellega tippratsutaja tahaks sõita ja võita, mitte ainult edasimüügiks treenida.
Foto: Ago Ruus

Kümme aastat tagasi alguse saanud uue hobusetõu, eesti sporthobuse juures pole tähtis mitte tõupuhtus, vaid võimalikult head saavutused spordis.

Hoolimata kõrgest aretuseesmärgist, Maarjamaal sündinud sporthobustel suuri saavutusi veel ette näidata pole. Küll aga on Euroopas teada eesti sporthobuste tõuraamat. Ilmselt seetõttu, et kohalik selts on tõuraamatuga Maailma Sporthobuste Kasvatajate Föderatsiooni liige. Näiteks möödunud aastal registreeriti eesti sporthobuste tõuraamatus 48 Tšehhis Obora hobusekasvanduses sündinud varssa. Põhjust selleks andis usaldus raamatu vastu ning seltsi kuulumine maailmaorganisatsiooni liikmete hulka. “Tõuraamatu tuntus annab turueelise. Selles osas oleme arenenud kiiremini, kui on tõusnud meie hobuste kvaliteet,” selgitab Eesti Sporthobuste Kasvatajate Seltsi juhatuse esimees Raigo Kollom tšehhide otsuse tagamaid. Ida-Euroopast kuuluvad maailmaorganisatsiooni vaid vähesed tõuraamatud ja nende pidajad. Endisest Nõukogude Liidust oli Eesti Sporthobuste Kasvatajate Selts esimene – 2005 saadi ühinenud liikme, 2010 täisliikme staatus. Eesti seltsi abile toetudes ühinesid läti hobuse tõuraamatut pidavad organisatsioonid föderatsiooniga kolm aastat tagasi. Ja rohkem neid endiselt nõukogudemaalt polegi. Kahte tüüpi sportlikud ratsud Kõigi soojavereliste hobuste aretuslik eesmärk on võimalikult head sportlikud saavutused. Aina paremate tulemuste otsinguil on aretajad aegade jooksul sporthobuste soontesse voolama pannud väga paljude eri tõugude verd. Kuid inglise või araabia täisverelised esivanemad, olgu või väga kaugetes põlvedes, on alati olemas. Põhimõtteliselt võib sportlikud ratsud jaotada kaheks – saavutushobused ja sporthobused.
Tasulise artikli edasi lugemiseks palun vajuta siia!
Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.

Tasulise artikli edasi lugemiseks palun vajuta siia!

Registreeritud (0) Anonüümne (0)
Jäta kommentaar
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Rakvere teatrit hoiab elus virulaste hullus
1980. aastal tõi Rakvere Teater välja spetsiaalselt Vargamäe tarvis lavastatud tüki “Mäetaguse vanad”, kus teeb kaasa Eldor Valter.
24. veebruaril 75 aastat vanaks saanud Rakvere teater on sütitanud laulvat revolutsiooni ja NOteatri ideed, toonud lavale Pipi ning viinud Vargamäele vabaõhulavastused.
Vanim valimiste võitja oli 94aastane
UK peaminister Margaret Thatcher ja USA kõigi aegade vanim senaator Strom Thurmond kätlevad Valge Maja banketil 1981.
Maalehe teadmisveerg “Tuna & täna” jagab huvitavaid fakte parlamendivalimiste kohta meilt ja mujalt.
Jan Trei (fotol) kinnitusel tegi Urmas Arumäe õiguslikus mõttes läbi füüsilise isiku pankroti. Arumäe aga eitab seda.
Jan Trei (fotol) kinnitusel tegi Urmas Arumäe õiguslikus mõttes läbi füüsilise isiku pankroti. Arumäe aga eitab seda.
Kas korruptsioon omavalitsuses? Viimsi vald maksab kinni vallavanem Jan Trei kohtuskäike.
Maaomanikud tahavad piirimaa eest õiglast hinda
“Kästi allkiri anda ja suu maast puhtaks pühkida,“ võttis koosolekul emo tsionaalselt sõna maaomanik Andrus Karing, kelle riigipiiri alla jäävast maast on juba kümne meetri laiune riba riigistatud.
Maaomanikud on mures, et pärast riigipiiri alla jääva metsamaa raadamist hinnatakse nende mets hoopis põllumaaks, mis tähendaks ka madalamat hinda.