Eesti sporthobune on kõige uuem siinmail aretatud hobusetõug

                     
Eesti sporthobune on kõige uuem siinmail aretatud hobusetõug
Suvel näeb Raigo Kollom noorhobuste ülevaatusel palju tulevikulootusi. Ta loodab nende hulgast leida selliseid, kellega tippratsutaja tahaks sõita ja võita, mitte ainult edasimüügiks treenida.
Foto: Ago Ruus

Kümme aastat tagasi alguse saanud uue hobusetõu, eesti sporthobuse juures pole tähtis mitte tõupuhtus, vaid võimalikult head saavutused spordis.

Hoolimata kõrgest aretuseesmärgist, Maarjamaal sündinud sporthobustel suuri saavutusi veel ette näidata pole. Küll aga on Euroopas teada eesti sporthobuste tõuraamat. Ilmselt seetõttu, et kohalik selts on tõuraamatuga Maailma Sporthobuste Kasvatajate Föderatsiooni liige. Näiteks möödunud aastal registreeriti eesti sporthobuste tõuraamatus 48 Tšehhis Obora hobusekasvanduses sündinud varssa. Põhjust selleks andis usaldus raamatu vastu ning seltsi kuulumine maailmaorganisatsiooni liikmete hulka. “Tõuraamatu tuntus annab turueelise. Selles osas oleme arenenud kiiremini, kui on tõusnud meie hobuste kvaliteet,” selgitab Eesti Sporthobuste Kasvatajate Seltsi juhatuse esimees Raigo Kollom tšehhide otsuse tagamaid. Ida-Euroopast kuuluvad maailmaorganisatsiooni vaid vähesed tõuraamatud ja nende pidajad. Endisest Nõukogude Liidust oli Eesti Sporthobuste Kasvatajate Selts esimene – 2005 saadi ühinenud liikme, 2010 täisliikme staatus. Eesti seltsi abile toetudes ühinesid läti hobuse tõuraamatut pidavad organisatsioonid föderatsiooniga kolm aastat tagasi. Ja rohkem neid endiselt nõukogudemaalt polegi. Kahte tüüpi sportlikud ratsud Kõigi soojavereliste hobuste aretuslik eesmärk on võimalikult head sportlikud saavutused. Aina paremate tulemuste otsinguil on aretajad aegade jooksul sporthobuste soontesse voolama pannud väga paljude eri tõugude verd. Kuid inglise või araabia täisverelised esivanemad, olgu või väga kaugetes põlvedes, on alati olemas. Põhimõtteliselt võib sportlikud ratsud jaotada kaheks – saavutushobused ja sporthobused.
Tasulise artikli edasi lugemiseks palun vajuta siia!
Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.

Tasulise artikli edasi lugemiseks palun vajuta siia!

Registreeritud (0) Anonüümne (0)
Jäta kommentaar
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Mälupilte Mosambiigist 4.
25. jaanuar 2015 16:23
Mälupilte Mosambiigist 4.
Maja, kus autor Maputos viibides elas, on Mosambiigi mõistes lausa luksuslik, korraliku katuse, parkettpõrandate ja vannitoaga. Esiplaanil pererahva lapselaps Quinda.
Üheks Mosambiigi-kogemuse suurimaks plussiks pean seda, et sain võimaluse elada kohaliku pere juures, näha sealse tavalise perekonna igapäevaelu ning kõike selle juurde kuuluvat.
Muistsete lugude vägi ei vaibu (1)
24. jaanuar 2015 14:43
Muistsete lugude vägi ei vaibu
Filmimees Priit Tender käis oma silmaga vaatamas, ning dokumenteerimas seda kui müstilist maad, kus on sündinud sellised muinasjutud nagu “Ussinuumaja”.
Priit Tenderi ja Liivo Niglase dokumentaalfilm “Teekond ussinuumajani“ annab aimu, kui suur vägi peitub vanades lugudes.
6RS25APR05M7.jpg
SAMUEL GOLOMB
Tervis kogu eluks: Hildegardi tervendavad taimed
Aedpetersell (Petroselinum sativum) teeb head südamele. Peterselli-meevein on Saksamaal ja mujalgi Euroopas kõige soositum Hildegardi südameravim, selle head mõju on kogenud väga paljud inimesed. Veini on ääretult hõlbus igal aastaajal ise valmistada
Tiiu Väinsaare hiljuti ilmunud raamat “Tervis kogu eluks. Hildegardi taimeravi saladused” innustab kasvatama taimi, mis aitavad püsida tervena ja haigustest vabaneda.
Seiklusrikas elu tõi suksud ja suuskadega vankri
Paul Hunt, Marelle Mangus ning nende neljajalgsed sõbrad: Semu, Valge ja Heino esindavad hobuseid, Präänik koeri.
Kahe noore ühine unistus viis vankrimatkadeni, mille edukust ei osatud uneski näha.
Massiaru jahiselts avas uue jahimaja
Massiaru jahiseltsi uus maja on avatud, ilus väljast ja mugav seest. Hea koht, kus jahimehejutte rääkida!
Pärnumaal avati ajujahi ja pidusöögiga Massiaru jahiseltsi esimene päris oma maja, mille valmimist oodati juba aastaid.
Eestlanna Kaie peretalu piim jõuab Hollandi kuulsaima juustu sisse
Eestist pärit Kaie (peegelpilt auto tahavaatepeeglis) ütles, et nii tema ise kui ka kõik pereliikmed teevad päevast päeva rasket tööd, et piimakarja ära majandada.
Hollandlase Gosse ja eestlase Kaie Kalsbeeki peretalus Zeewoldes kasvab 120 holsteini tõugu lüpsilehma ja sada noorlooma. Kalsbeeki lehmade piim müüakse täies ulatuses üleriigilisele ühistulisele piimakombinaadile.