Eesti suunab Euroopa Liidu tähelepanu muldade kaitse vajalikkusele



Maa
Foto on illustratiivne.Foto: Ilmar Saabas

2050. aastaks on maailmas 9 miljardit inimest, kelle toitmiseks tuleb toota kuni 70% rohkem toitu. Samas on ressurss selle tootmiseks piiratud.

Kui ajalooliselt võeti inimeste täiendavaks toitmiseks kasutusele uus põllumaa, siis nüüdseks on põllumajandusmaa laiendamine üha raskem, sest potentsiaalsed piirkonnad asuvad Sahara-aluses Aafrikas ning Lõuna-Ameerika vihmametsades. Euroopa Liidu tasandil selle küsimusega küll tegeletakse, kuid ühtne mullapoliitika puudub.

Kuna piiratud pinnalt on vaja rohkem toodangut saada, tuleb põllumajandusmaad intensiivsemalt kasutada ning kui seda ei tehta jätkusuutlikult, võib see nii keskkonnale kui ka muldadele negatiivselt mõjuda.

Kas teadsid, et mullast tuleb lausa 95% meie toidust? Paraku peame muldasid iseenesestmõistetavateks. Miks muidu kaob maailmas igal aastal linnastumise ja ehitustegevuse tõttu kahe Tallinna linna territooriumi jagu muldasid ja erosiooni mõjul hävib maailmas 25–40 miljardit tonni mulda aastas.

Samuti mõjutavad mulla kui ökosüsteemi toimimist negatiivselt ebasobivad harimispraktikad, mille tulemusel väheneb mulla orgaaniline aine ja bioloogiline mitmekesisus ning tiheneb ja saastub pinnas. Samas on mullateke väga aeglane protsess ja ühe sentimeetri mullakihi tekkimiseks kulub sajandeid.

Muldade kaitsmiseks puudub ühtne poliitika

Seotud lood:

Oktoobris korraldas Eesti Euroopa Liidu eesistujariigina Tallinnas kõrgetasemelise konverentsi „Jätkusuutlik toidutootmine: muldade perspektiiv“. Konverentsi jätkuna arutasid ELi põllumajandusministrid novembrikuu ministrite nõukogus, kuidas muldasid jätkusuutlikult kasutades põllumajandustootmist säilitada või suurendada, milliseid meetmeid selleks vaja on ning kuidas väärtuslikke põllumajandusmuldasid kaitsta. Konverentsi ja ministrite arutelu korraldamisega soovis Eesti juhtida tähelepanu muldade jätkusuutliku majandamise olulisusele.

Kui ajalooliselt võeti inimeste täiendavaks toitmiseks kasutusele uus põllumaa, siis nüüdseks on põllumajandusmaa laiendamine üha raskem.

Praegu puudub Euroopa Liidul ühtne mullapoliitika. See aga ei tähenda, et muldade ja nende kaitsega ei tegeletaks. Eelkõige pööratakse mulla kaitsele tähelepanu keskkonna- ja põllumajanduspoliitikas.

Kui keskkonnapoliitika keskendub mullale peamiselt läbi strateegiliste dokumentide (nt mullakaitse teemastrateegia) ja erinevate reeglite (nt vee raamdirektiiv), siis põllumajanduspoliitika tegeleb teemaga eelkõige läbi toetusmeetmete. Toetuste saamine on seotud teatud nõuete täitmisega: niinimetatud nõuetele vastavuse süsteem, rohestamine ja põllumajanduslikud keskkonnatoetused. Lisaks sellele kaitseb enamik liikmesriike muldasid siseriiklikul tasandil, tehes seda valdavalt läbi erinevate regulatiivsete meetmete.

Praeguseks on alanud aktiivsed arutelud ELi põllumajanduspoliitika tuleviku üle. Mullakaitsel on nendes aruteludes oluline koht. Selleks, et ühise põllumajanduspoliitika potentsiaali muldade jätkusuutliku kasutamise edendamisel ära kasutada, on vaja tulemuspõhiseid ja sihipärasemaid mullakaitsemeetmeid, mis motiveerivad põllumeest pakkuma erinevaid keskkonnaalaseid hüvesid.

Mullal on tähtis roll kliimamuutustega võitlemisel

Toidutootmise kõrval on mullal tähtis roll kliimamuutuste leevendamisel. Muld on üks maailma suurimaid süsinikuvaramuid, mistõttu on muldade jätkusuutlik kasutamine oluline ka süsiniku sidumise seisukohast. Samas näitavad erinevad hinnangud, et muldade võimekus toota nii toitu kui ka pakkuda muidu ökosüsteemiteenuseid, on üha suurema surve all.

Kuna muldade seisund on liikmesriigiti erinev, siis tuleb erinevate meetmete kavandamisel arvestada ka piirkondlikke eripärasid.

Maailma ja ELi tasandil on kokku lepitud mitmeid keskkonna- ja kliimaalaseid eesmärke, mille saavutamine on seotud ka muldade kasutamisega. ÜRO säästva arengu tegevuskava sisaldab eesmärke nii toiduga kindlustatuse tagamiseks kui ka kliimamuutuste leevendamiseks, ökosüsteemide säilitamiseks ja muldade kvaliteedi halvenemise peatamiseks. Pariisi kliimaleppega võeti rahvusvaheline kohustus pidurdada kliima soojenemist. Leppe sihiks on leevendada kliimamuutuseid, vähendada heitgaase ja hoida globaalse keskmise temperatuuri tõusu alla 2 °C võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga. ELi kliima- ja energiapoliitika raamistikus aastani 2030 on seatud eesmärgid kasvuhoonegaaside vähendamiseks, taastuva energia tootmiseks ning energiatõhususeks, millesse peab süsiniku sidumisega panustama ka põllumajandus.

Kuna muldade seisund on liikmesriigiti erinev, siis tuleb erinevate meetmete kavandamisel arvestada ka piirkondlikke eripärasid.

Alates 2013. aastast tähistatakse 5. detsembril mullapäeva, 2015. aasta oli muldade aasta ning 2015–2024 on kuulutatud mulla kümnendiks. Algatusi on teisigi, nt ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) initsiatiiv „Global Soil Partnership“, Prantsusmaa algatatud „4%: Mullad toidujulgeoleku ja kliima jaoks“ ja kodanikualgatus „People4Soil“. Need on vaid mõned näited eestvedamistest, mis aitavad suurendada inimeste teadlikkust muldade olulisusest toidujulgeoleku tagamisel, põllumajandustootmises, kliimamuutuste leevendamisel, vaesuse vähendamisel ning säästva arengu tagamisel.

Mullaseire andmeid on vaja ühtlustada

Kuigi kaasaegsel põllumajandusel on väga palju erinevaid funktsioone ning põllumees pakub mitmeid erinevaid avalikke hüvesid, jääb ka edaspidi põllumajanduse keskseks ja oluliseks osaks toidutootmine.

Juba praegu on olemas erinevaid andmeid muldade, ilma, saagi jm kohta. Selleks, et teadmistepõhise põllumajanduse osas järgmine samm astuda, tuleb erinevad andmebaasid ja neis sisalduvad andmed integreerida ning senisest kättesaadavamaks ja kasutatavamaks muuta.

Hea näide on meie enda kartulikasvatajad, kes on oma põldudele paigaldanud ilmajaamad, mis mõõdavad mulla temperatuuri ja niiskust ning saadavad andmed keskserverisse. Server annab põllumehele lehemädaniku mudeli põhjal tagasisidet, millal on õige aeg põlde lehemädaniku vastu pritsida. Sellisel kujul andmete kasutamine võib tõsta nii ressursside jätkusuutlikku majandamist kui ka põllumehe konkurentsivõimet.

ELi tasandil on veel arenguruumi mullaseire ühtlustamises. Kui mullaandmed põhineks ühtsetel alustel, saaks neid ELi tasandi poliitika- ja maakasutusotsuste tegemisel senisest enam arvesse võtta.

Muld on aluseks suuremale osale maailmas toodetud toidule

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee on oma arvamuses „Maa kasutamine toiduainete jätkusuutlikuks tootmiseks ning ökosüsteemi teenusteks“ võtnud kokku nii põllumajanduse rolli muldade majandamisel kui ka mulla tähtsuse ökosüsteemi heaolus. Muld on aluseks suuremale osale maailmas toodetud toidule, vajalik biomassi tootmiseks, seob süsinikku ja võib aidata leevendada kliimamuutusi. Samuti on Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee rõhutanud, et põllumehel kui põllumajandusmaa kasutajal on eriline roll ökosüsteemi teenuste pakkumisel ja seda rolli tuleb tunnustada ning toetada.

Kuigi kaasaegsel põllumajandusel on väga palju erinevaid funktsioone ning põllumees pakub mitmeid erinevaid avalikke hüvesid, jääb ka edaspidi põllumajanduse keskseks ja oluliseks osaks toidutootmine. Selleks, et inimesed ka edaspidi süüa saaksid, peame muldasid kasutama jätkusuutlikult ning töötama välja poliitika, mis põllumeest selles toetab.

AASTA MULD 2017
Täna Eesti Maaülikoolis toimunud mullapäeval kuulutati 2018. aasta mullaks segametsade punakaspruun näivleetunud muld.

„Näivleetunud mullad on ühed Lõuna-Eesti viljakaimad, millel levivad peamiselt võimsate kuuskedega segametsad – samuti on need hinnatud seenemetsad,“ rääkis Eesti Maaülikooli mullateaduse professor ja õppetooli juht Alar Astover. „Kui sattuda Liivimaal ilusasse kuusemetsa, astud tõenäoliselt tulevase aasta mulla peal,“ lisas ta.

Astoveri hinnangul on näivleetunud muld põllumehe parim muld Liivimaal, mis on universaalse kasutussobivusega ning millel saab kasvatada enamikku mulla suhtes nõudlikke kultuure, nagu teraviljad, kartul ja raps. „Kuigi muld kipub Lõuna-Eestile tüüpiliselt natuke happeliseks minema, tehakse sellele juba ajalooliselt perioodilist lupjamist, mis taastab mulla viljakuse,“ rääkis Astover.

Näivleetunud muld on kujunenud punakaspruunil karbonaadivaesel liivsavimoreenil. Sellele on iseloomulik tüse huumushorisont ja kahekihiline lähtekivim – all raskema ja ülal kergema lõimisega. Näivleetunud mullad moodustavad umbes 10% Eesti maafondist, põllumajandusmaal on neid üle 20%.

Eesti Mullateaduse Seltsi ja Eesti Maaülikooli koostöös läbi viidava aasta mulla valimise eesmärk on teadvustada avalikkusele, et mullad on paiguti erinevad ning erinevad omaduste, kasutussobivuse ja väljanägemise poolest. Aasta mulda on valitud alates 2014. aastast.

Maaleht loosib välja 40 piletit Itaalia muusika festivalile. Kui olete Maalehe tellija ja soovite sellest kõigest osa saada, siis pange end kohe kirja!
Kui te ei ole veel tellija, siis praegu on just õige aeg liituda Maalehe tellijate perega. Rohkem infot SIIT.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare