Eesti suurim hobusekasvataja hakkab karja vähendama

Suurima eesti tõugu hobuste karja omanik Martin Kivisoo, kel on ühtlasi ka kõige rohkem hobuseid Eestis, kavatseb nende arvu vähendada ja panustada sellevõrra rohkem lihaveiste kasvatamisse.

“Seoses uute suhtumistega peame me tegema majanduses korrektiive,” sõnas Oma Saarele Tihuse turismitalu peremees Martin Kivisoo, kelle sõnul ajendas teda suunamuutust ette võtma asjaolu, et hobuse väärtus on loomühiku arvestuses vähenenud viis korda ning riik on ka loobunud toetamast hobusekorjuste utiliseerimist loomsete jäätmete tehases.

Praegu on Tihuse hobuturismitalus 273 hobust ja 87 Herefordi tõugu lihaveist, kusjuures sel aastal on sündinud juba üheksa vasikat. Plaan on jõuda 300 lihaveiseni. “Sinna läheb meil mitu aastat aega ja see eesmärk võib ka muutuda,” ütles Kivisoo. Tihuse peremehe sõnul ei vähenda ta hobuste arvu päevapealt, vaid pärast seda, kui veisekari on oluliselt suurenenud. Samas jätkatakse talus tegelemist hobuturismiga ja väiksemal määral ka hobuste tõuaretusega.

Leisi valla hobusekasvataja Heino Kallas rääkis Oma Saarele, et surnud hobuse utiliseerimisele saatmine maksab kolm-neli tuhat krooni, mis on rahakotile suur põnts. Arusaamatu on Kallasele ka hobuste puhul loomühiku vähendamine, sest hobune sööb tunduvalt rohkem kui lehm, kes vahepeal ka mäletseb. “Aga meile öeldi, et olge õnnelikud, et hobused üldse loomühikute alla lähevad, sest hobune ei anna mingit toodangut rahvamajandusele,” lausus Kallas. “Aga hobune annab ju mahedat sõnnikut ja kui tulevikus hakatakse mingeid lihatooteid tegema, siis ta annab ka maheliha.”

Eesti Hobusekasvatajate Seltsi juht Andres Kallaste ütles, et utiliseerimistoetuse äravõtmine on hobusekasvatajatele väga suur probleem. “See tekitab inimestel sellise mõtte, et nad matavad korjused ise salaja maha,” rääkis Kallaste, kelle sõnul aitaks toetuse maksmine vältida haiguste levikut ja säästa loodust. “Ilma toetuseta on korjuse hävitamine liiga kallis, Saaremaa kaugust arvestades eriti,” lisas ta.