Seeder kirjutab, et ettevõtted on piimaturu avanemiseks valmistumisel teinud investeeringuid tootmisvõimekuse suurendamiseks ja viimasel kvoodiaastal pole kvootide ületamise eest tasu küsimine mõistlik. Seda enam, et maailmaturul valitseb pigem piimapuudus.

„Kvoodi ületamisega kaasneva tasu maksmine vahetult enne kvootide toimimise lõppu ning peamiselt just selliste tootjate poolt, kes uue olukorra ootuses sellega paremaks kohandumiseks ka reaalseid samme astunud, on ebaotstarbekas ja ebaproportsionaalne meede. Eriti valusalt puudutaks kvoodiületamise tasu väljanõudmine nende riikide tootjaid, kus kuni viimase tootmispiirangute rakendamise aastani pole kordagi kvoodi täitmiseni jõutudki,“ kirjutab Seeder.

Ta lisas, et osa liikmesriikidest toodab praegu piima alla kvoodi, osa ületab seda. „Tervikuna jääb aga Euroopa Liidus piimatootmine kokkulepitud piiridesse. Kuivõrd kvoodid kaovad, siis pole viimasel aastal kvootide ületamise eest enam mõistlik sanktsioone rakendada,“ lisas Seeder.

Eestis on piima tootmisel kvoote rakendatud alates 2004. aastast, mil Eesti sai Euroopa Liidu liikmeks. Seni pole kvoodiga seatud piire ületatud ja jõutud on kvoodi ligi 94%-lise täituvuseni. Põllumajandusministeerium prognoosib, et käimasoleval kvoodiaastal (2013/2014) tõuseb see näitaja senise kasvutempo jätkumisel 99%-ni ja viimasel kvoodiaastal (2014/2015) ületab kvooti ligi 5% võrra. Käimasoleval kvoodiaastal on Eestil õigus toota 692 926 tonni piima.

Liikmesriikidele tootmiskvootide kinnitamisega soovib Euroopa Liit piirata võimalikku ületootmist. Kui riigile eraldatud tootmiskvoot on ületatud, peavad individuaalsetest kvootidest enam tootnud ettevõtted maksma kvoodiületamise tasu.

2008. aastal otsustati, et Euroopa Liidus kaotatakse piimakvoodid alates 1. aprillist 2015.