Eesti veiseliha tootjaile on avanemas Jaapani turg
Jaapani otsus tunnistada Eesti suu- ja sõrataudivabaks riigiks kinnitab meie toidu ohutust jaapanlaste silmis, kindlustab Eesti piimasektori ettevõtetele ekspordi ka tuleval aastal karmistuvate Jaapani impordinõuete tingimustes ja viib Eesti suure sammu võrra edasi veiselihale impordiloa saamise protsessis.
Novembris jõustub Jaapanis uus loomatervishoidu käsitlev seadus, mis näeb ette piirangud kuumtöötlemata piimast valmistatud piimatoodete impordile nendest riikidest, mis pole Jaapani toidujärelevalvega tegelevate ametiasutuste poolt suu- ja sõrataudist vabaks tunnistatud. Olgugi et Eestis pole taudi esinenud juba aastakümned, ei kuulunud Eesti seni Jaapani poolt tunnustatud suu- ja sõrataudist vabade riikide nimistusse. Eestist pole lihatooteid varasemalt Jaapanisse eksporditud, mistõttu pole meil olnud ka vajadust Jaapanile suu- ja sõrataudi puudumist riigis tõendada.
Esmakordselt pöördus lihatoodete Jaapani-suunalise ekspordisooviga veterinaar- ja toiduameti(VTA) poole möödunud aastal üks Eesti veiselihasektori ettevõte. Eesti suursaatkonna vahendusel toimunud VTA ja Jaapani pädevate ametiasutuste vaheline infovahetus sai kulminatsiooni üleeelmisel nädalal Tokyos, kui maaeluminister Tarmo Tamm kohtus Jaapani põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse aseministri Yosuke Isozakiga.
„21. aprillil kohtusin oma Jaapani visiidi raames Jaapani aseministri Yosuke Isozakiga, kellele andsin üle veterinaar- ja toiduameti poolt kokku pandud taotluse Eesti veiseliha turulepääsuks, mis sisaldas muu hulgas ka vastuseid küsimustele loomataudide, sh suu- ja sõrataudi esinemise kohta Eestis. Jaapani minister kinnitas mulle, et vastus taudivabaks tunnustamise asjus saabub lähiajal, kuid nii kiiret vastust ei osanud keegi oodata. Mul on hea meel, et sain isiklikult kaasa aidata kahe riigi vahelisele koostööle“, rõõmustas Tamm.
Möödunud nädalal Tokyo saatkonnale edastatud teade ei taga küll kohe impordiluba Eesti veiselihale – riigi tunnustamine suu- ja sõrataudivabaks on üks järjekordne etapp loa saamise protsessis, mis hõlmab lisaks taudivabaduse tõendamisele muu hulgas ka Eesti toidujärelevalve süsteemi ja eksportida sooviva ettevõtte nõuetekohasuse hindamist.
