Eesti viinamarjakasvatus kulgeb õppides ja katsetades

Viinamägede omanikke on Eestis üha rohkem, aga kasvatajate sõnul on tark lisaks viinamarjakasvatusele ja veinitootmisele igaks juhuks veel mõni lisatuluallikas käepärast hoida – et ebasoodsal aastal päris nälga ei jääks.

Viinamägede omanikke on Eestis aga üha rohkem. Viimasele viinamarjakasvatajate ja –veinivalmistajate iga-aastasele kogunemisele tuli juba ligi 60 osalejat. Seega oleks vägagi tark lisaks viinamarjakasvatusele ja veinitootmisele igaks juhuks veel mõni lisatulu allikas käepärast hoida, et ebasoodsal aastal päris nälga ei jääks. 

 Oma viinamarjade maitset on veinitalu pererahvas juba proovinud, sest kasvuhoones on kümmekond kolmeaastast viinapuud. Eelmisel sügisel tehti veinigi – seda aga saare teistelt kasvatajatelt kogutud ´Alfa` sordi marjadest. „Kavatsesime teha küll punast veini, kuid välja tuli rosee. Aga maitsega võis täitsa rahule jääda, ehkki see oli meie esimesi katsetusi,“ ütleb Muhu veinitalu perenaine Ingrid Eloranta. Veinitalu peremees Peke Eloranta unistab aga suurelt ja plaanib juba tuleval aastal oma veinikoja tööle panna. Sisseseade muretsemine ei ole odav, seda enam, et istanduse rajamine on juba varem suuri investeeringuid nõudnud.

 „Oleme uurinud rahastamise võimalusi kõikvõimalikest meetmetest, kuid pole seda keerulist süsteemi suutnud veel läbi hammustada,“ lausub Ingrid. Üldiselt arvestatakse, et hektaril võib kasvada 1300−1500 viinapuud ja kui nad on neljandal-viiendal kasvuaastal jõudnud kandeikka, saab igalt puult kaks-kolm pudelit ehk igalt hektarilt 3000−4500 pudelit veini. Ingridi sõnul ei plaani nad hakata tegema ühe sordi veine, vaid pigem erinevaid sorte segada ning lisada ka kodumaiseid marju-puuvilju.