Keskkonnaministri sõnul lepiti kokku, et kus võimalik, viiakse kalavarud aastaks 2015 heale tasemele, hiljemalt 2020. aastaks peab see olema tehtud kõikide kalaliikide puhul. „Tegemist on üsna ambitsioonika aga kindlasti õige eesmärgiga kaotada ülepüük ning hallata varusid teaduspõhiselt,“ märkis minister. Viimased teadusandmed näitavad, et Eesti räime- ja kiluvarud on paremas seisus, kui komisjon on seni väitnud. „Oleme Komisjoniga pidevas kontaktis ja ma usun, et sügisestel kvoodiläbirääkimistel on meil oodata paremaid tulemusi kui viimastel aastatel," lisas ta.

Samuti tuleb hiljemalt 2019. aastaks kõikide kvoodialuste liikide puhul surnud kalade vette tagasiheitmine lõpetada. Läänemerel hakkab keeld kilule, räimele ja lõhele kehtima 2014. aastal. Teistele kalaliikidele kehtestatakse Läänemerel tagasiheite keeld aastal 2015. „See on väga oluline samm, kuna tagasiheide on mitmes piirkonnas tõsine probleem. Eestis on tagasiheide juba aastaid keelatud, nii et oleme selles küsimuses teistest liikmesriikidest pikalt ees,“ selgitas Pentus.

Lisaks pakub Euroopa Komisjon uuendusena ülekantavate püügiõiguste süsteemi, mis aitaks liikmesriikidel oluliselt vähendada kalalaevaregistriga seotud bürokraatiat, sest kaob vajadus kõike Euroopa Liidu seadusandlusesse kirjutada. Euroopal on ka plaan muuta kalandusalaste otsuste vastuvõtmine piirkondlikumaks, mis lubaks näiteks Läänemere riikidel siinseid küsimusi omavahel lahendada.

Tegemist on nõukogu mitteametliku kokkuleppega, mida tutvustatakse Euroopa parlamendile. Pärast parlamendi esimest lugemist alustatakse uut arutelu nõukogus, kuid siis juba praegu kokkulepitud ühispositsioonilt. Euroopa Liidu kalandusreform peaks praeguste plaanide järgi rakenduma järgmisest aastast.