Eestil on aegade noorim künnimeister
Kui rääkida tavaatradega kündjatest, siis on meil täpselt kuus tippkündjat: Heimar Vares, Raido Kunila, Indrek Zilensk, Kaspar Järvala, Priit Puuorg ja Margo Pajo. Pluss Jüri Lai pöördadral.
Viimane uus mees, kes kündjateperre lisandus, oli 2008. aasta noorkündjate võitja Priit Puuorg. 2009. aasta võitjat Marko Arrast ei ole meistrite hulgas näha olnud, mullune võitja Reimo Kivimägi on aga alles koolipoiss ja esindas tänavugi Põltsamaa ametikooli noorkündjate klassis.
Ometi oleks uusi kündjaid meistrite klassi vaja ja tänavused tulemused peaksid just noori võistlema julgustama.
Võitsid noored mehed
Kui mullu viis rändauhinna – metallist taldriku, kuhu on peale graveeritud kõikide võitjate nimed – koju kõige kogenum künnimeister Raido Kunila, siis tänavune võistlus pööras kõik pea peale. Kunila jäi kolme parima hulgast napilt välja nii reedel kõrrepõllul kui laupäeval söödikünnil.
Noorim osaleja Margo Pajo kündis juba esimesel päeval kõrrepõllul endale teise kohaga võrreldes 20punktise edumaa. Lõpptulemuses säilis sama vahe. Noormeest treenib peamiselt tema isa, omaaegne Eesti parim künnimees Mait Pajo.
Ka teise ja kolmanda koha mehed Indrek Zilensk ja Kaspar Järvala on noored, mõni aasta üle 30.
Kaspar Järvala tänavune võistlus näitab, et kui esimene päev kiiva kisub, ei tasu veel meelt heita. Kõrrepõldu kündes oli mees küll viimane, tegi aga söödil nii korraliku töö, et lõpptulemuseks oli kolmas koht.
“Loosiõnn,” hindab Järvala lühidalt oma reedest võistlust. “Avavaos oli kaks suurt kivi, võistlusplatsil veel neli-viis. Üks oli nii suur, et kui ader selle taha kinni jäi, hakkasid traktoril kõik neli ratast kohapeal ringi käima.” Laupäeval aga läks kõik hästi: “Näitasin, et ma ikka oskan künda!”
Isad võistluspõllul
Noorkündjad võistlevad ainult kõrrepõllul. Ühel päeval on võistlusader ja traktor ühe, teisel päeval teise sama kooli poisi kasutada.
Külalisvõistlejaid oli pea sama palju kui eestlasi ja seetõttu oli noorvõistlejate üldarv üle aastate suurim. Tavakohaselt olid kohal naabrid Lätist – kaasa arvatud nende parim künnipoiss Kristaps Culicoks – ja Leedust, noormehed Luksemburgist ja Saksamaalt.
Saksa poisi Martin Bruschi võistlusplatsi kõrval vangutab pead juhendaja Burkhard Reimer. “Ei ole väga hea künd,” märgib mees. Ta selgitab, et Martini isa ja poiss ise töötavad Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal ühes 5000 hektariga põllumajandusühistus. “Küllap jäi töö kõrvalt harjutamisaega väheks.”
Noorkündjatest parimale, Jorma Ungerile, on kaasa elamas ka isa Guido Unger. “Sellest suvest alates on poisil oma firma Tõlvamäe Agro Rõngu vallas, kus ta kasvatab 200 hektaril maheteravilja,” tutvustab isa poja ettevõtmisi. Ta lisab, et kui kodus on traktor olemas, ei pea poisse rooli ajamagi, hakkavad juba pisikesest peale ise tahtma.
Kuigi oma firmas on traktoritööd piisavalt, kinnitab Jorma, et võttis ikkagi kolm nädalat võistluste eel harjutamiseks. Ta võistleb juba kolmandat aastat – sellest peale, kui Olustvere kooli tuli, ja on alati olnud parimate hulgas.
Saaremaalt oli kogu perega mandrile sõitnud ka sealne parim teraviljakasvataja Kaido Kirst. Tema saatis võistlustulle kaks Olustvere koolis õppivat poega ja vanem kündis end kolmandale kohale.
Madis Ajaots, peakohtunik
Kevadel Rootsis künni MMil oli näha, et kündjate hulgas on toimumas põlvkondade vahetus ja noorte osakaal on hakanud kasvama.
Sama võib märgata ka Eestis. Juba Tormas tegi noor Pajo soomlastele ära ja ka noorkündjate hulk oli Olustveres viimaste aastate suurim. Künniseltsi juhatus panebki rõhku just noorte kündjate paremale ettevalmistamisele. Seda toetab ka põllumajandusministeerium.
Pöördatrade vabaklassi võistlejaid oli tänavu rohkem ja ka nende tase väga hea – kokkukünd oli mõnel juba meistrite omaga sarnane. Vabaklassi võitja on oodatud nüüd võistlema meistrite klassi.
Meeldiv on, et künnimehed ise pole kadedad nippe avaldama, vaid jagavad oma kogemusi ka teistega – et suheldakse omavahel.
Künnimuuseum Olustverre? Miks mitte.
Heino Laiapea, agronoom
Sel aastal ei läinud ma künnivõistluste esimesel päeval mitte Olustverre, vaid hoopis Viljandi maagümnaasiumi saali Eesti vanimat tegevajakirjanikku Helgi Kaldmat viimsele teekonnale saatma.
Seda ma täpselt ei tea, mitut künnivõistlust Helgi oma elu jooksul kajastada jõudis. Eelmisel sügisel oli ta igatahes kohal.Meie viimasel kohtumisel mõni aeg tagasi rääkisime sellest, et Olustveres läheb jälle võistukünniks.
Kohtunikuna oli seekord platsis üheksakordne Eesti künnimeister, 82aastane Elmar Veski – mees, kel oli esimese eestlasena kokkupuude ülemaailmsete künnivõistlustega.
1988. aasta septembris peeti Ameerika Ühendriikides Iowa osariigis toimunud 35. maailmakünnivõistlustega koos ka rahvusvahelist põllumajandusnäitust.
Üleliiduliste künnivõistluste võitjatena võttis sellest peale Veski osa ka lätlane Aboldis. Need kaks meest ja lisaks kaks ameeriklast kündsid tookord demonstratsiooni korras põllule suured tähed: USA – USSR.
Vana künnimees Veski on pärast võistluskünniga lõpparve tegemist pannud Kustas Lundi aegadest pärit auhinna igavesti rändama pöördatrade vabaklassi võitjale.
Selle sai seekord teist aastat järjest Kristjan Nagel. Pöördatradel meistritest õnnestus Jüri Laial viiendat korda koju viia skulptuur “Kalevipoeg kündmas”.
Olustverre oli seekord tulnud ka Eesti künnivõistlejate aastakümnetepikkusest rajast filmi tegev Mati Narusk koos teise filmimehe Märt Müüriga.
Seal siis tuligi omavahel jutuks, et kui Olustvere on juba niigi künnikantsina ajalukku läinud, miks ei võiks sinna ka künnimuuseumi asutada. Sinna võiks kõik künnivõistlustest kirjutatu ja filmilindile jäädvustatu või fotodena üles võetu kokku tuua ja kõikidele huvilistele vaatamiseks välja panna.
