Eestis kasutatakse mineraalväetisi kaks korda vähem kui ELis keskmiselt, lämmastiku aga kaks korda rohkem kui kümnendi eest

Eurostati andmetel kasutati kaks aastat tagasi ELis keskmiselt 67,4 kg mineraalväetistega lämmastikku põllumajandusmaa hektari kohta. Eestis on see näitaja ligi kaks korda väiksem ehk 37,6 kg/ha.

Kokku kasutati 2015. aastal ELi 28 liikmesriigi põldudel 11,8 mln tonni lämmastiku, mis on 5% enam kui oli 2006. aastal (10,8 mln tonni). Samas on fosfori kasutamine 20% võrra vähenenud - aastal 2006 oli see näitaja 7,5 kg/ha ja 2015. aastal 6,3 kg/ha.

Eestis on kümne aasta jooksul kasvanud lämmastiku kasutamine 26,4 kg/ha-lt 37,6 kg/ha-le. Samas peab märkima, et kuni 2005. aastani toodeti meil teravilja vaid oma sisetarbeks ja kogused olid sõltuvalt aastast 0,6-0,7 mln tonni.

Järgnevatel aastatel hakati teravilja eksportima järjest kasvavates kogustes kuni aastani 2015, kui toodeti 1,5 mln tonni teravilja. Samas on sisetarbimine Eestis veidi langenud, kuna loomade arv on vähenenud ning isevarustatuse tasemelt on teraviljakasvatus üle 200%.

Eestist vähem kasutatakse põldudel lämmastiku vaid Rumeenias - 27,7 kg/ha. Meie lähimatel naabritel on need näitajad järgmised: Läti 53,2, Leedu 57,4, Soome 71,8, Rootsi 67,5, Taani 79,0 kg/ha.

Mineraalväetistega fosfori kasutamine põldudel on ELis kümne aasta jooksul langenud 20%. Kasutamise vähenemine on eriti suur (4-5 korda) madamaades Hollandis ja Belgias, kus on intensiivne ja kontsentreeritud loomakasvatus ning taimekasvatuse fosforitarvet püütakse võimalikult palju rahuldada orgaanilise väetisega.

Riigiti on fosfori kasutamine aga väga erinev. Näiteks Holland 2,1 g/ha ja Horvaatia 11,9 kg/ha.

Fosforit kasutati 2015. aastal EL põldudel kokku 1 133,4 tuhat tonni. Eesti kogus 3,7 tuhat tonni on võrreldes teiste Balti mere äärsete suurte riikidega nagu Saksamaa (131,5), Poola (132,5) märgatavalt väiksem.

Eurostati ülevaatega (inglise keeles) saad tutvuda SIIN.