Eestis kasvatatav küüslauk on hädas ainevahetusega

Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi aianduse osakonna lektor, Eesti aiandusliidu juhatuse liige Priit Põldma ütles, et ta on saanud juba ligemale kümnelt küüslaugukasvatajalt kirju, mis kõik on kantud ühest murest: küüslaugu lehtede otsad kipuvad vägisi kollaseks muutuma.

Ehkki kollased leheotsad on mingil määral probleemiks igal aastal, on põllumeeste muret lehtede kolletumise pärast just sel kevadel varasemast rohkem kuulda, märkis Põldma Saarte Häälele.

Tema sõnul on küüslaugul Eesti asukohast lähtuvalt kummalised ainevahetushäired, mida pole praeguseks suudetud põhjendada ega ka vastumeetmeid leida. Kasvataja võib omalt poolt teha kõik vajaliku, kuid küüslaugutaimed kiduvad sellegipoolest ja loodetud saaki ei tule.

Praeguse olukorra jätkudes võivad küüslaugu ainevahetusega seonduvad probleemid saada Põldma hinnangul peamiseks takistuseks kultuuri kasvupindade olulisel suurendamisel. Enne uuringute tegemist ei saa väita, mis küüslaugu ainevahetushäired konkreetselt põhjustab ja kuidas nendega toime tulla. Erialakirjandusele ja teiste riikide küüslaugukasvatajate arvamusele tuginedes võib oletada, et madalad temperatuurid, liigniiskus või liigne kuivus takistavad küüslaugul ammutamast mullast teatud toitaineid, nagu näiteks lämmastik.

Aprilli ja maikuu suured temperatuurikõikumised öö ja päeva lõikes tekitavad taimel stressi ja taim ei suuda toitaineid omastada. Kui ilm soojeneb, siis need nähud taanduvad. Probleem jääb aga selles mõttes, et kui taim ei suutnud mingil hetkel kasvada, siis väheneb ka potentsiaalne saak, selgitas Põldma.