Eestis on liiga vähe puhtatõulisi lihaveiseid
Eesti Maaülikooli loomageneetika ja tõuaretusosakonna juhataja Haldja Viinalass ütles Saarte Häälele, et Eesti lihaveisekarjade probleem on puhtatõuliste lihaveiste vähesus. Eestis on esindatud küll koguni 13 lihaveisetõugu, aga vaid umbes 20% jõudluskontrollialustest lihaveistest on puhtatõulised, ülejäänud on ristandid kas piimatõugude või teiste lihatõugudega.
Eesti lihaveiste kvaliteedi kohta järeldusi tehes tuginevad teadlased muuhulgas ka hiljuti läbi viidud uuringule, millest tegi ajakirjas Tõuloomakasvatus ülevaate Eesti Maaülikooli teadur Peeter Järv.
Möödunud aastal Rakvere lihakombinaati viidud 871 lihaveisest oli puhtatõulisi ainult 8,9%. Kõige rohkem (68 %) oli tapale toodud veiste hulgas I põlvkonna ristandeid, kellest omakorda 66% moodustasid erinevate lihatõugude ristandid ning ülejäänud lihatõugude ja piimatõugude ristandid.
Kuna Eesti lihaveisekarjades on puhtatõulisi lihaloomi vähe ning tõupuhtus liiga madal, soovitab Peeter Järv loobuda piimaveiste ristamisest lihatõu pulliga. Lihaveiste omavahelist ristamist on mõtet praktiseerida ainult tarbekarjades, aga ka siis peaks hoolega kaaluma, milliseid tõuge omavahel ristata ja milline on tõumaterjal. Aretuskarjades tuleks praktiseerida puhasaretust.
Kõik need meetmed peaksid parandama ka lihaveiste rümpade ja liha kvaliteeti, leiab Peeter Järv. Lihaveisekasvatuse kasumlikkuse suurendamine liha kvaliteedi parandamise läbi on teema, mille maaülikool esitas põllumajanduslike rakendusuuringute konkursile. Uuringu teema on konkursil küll välja valitud, kuid raha saamine päris kindel praegu ei ole.
