Eestis töötab kümmekond uut tüüpi taimekaitsepritsi
Tavaliselt käib umbrohu- ja satikatõrje põllul nii, et traktori taha pannakse taimekaitseprits ning sõidetakse põllud üle. Ka siis, kui vili juba kõrge või raps õitseb. Traktori ja pritsi madala põhja tõttu on pärast taimed muljutud ja saak väiksem.
Põllumajandustehnikat müüva Jatiina OÜ ostujuht Jaanus Põldmaa selgitab, et uut tüüpi, iseliikuvad mürgipritsid ei käi traktori taha, vaid on omaette kabiiniga ning nende eelis on kõrge raam.
Kõrged pritsid ei talla vilja maha
Suured esirattad ning 1.10–1.20 kõrgusel asuv raam tagavad selle, et suvel, kui vili juba kasvab, põllul liikudes ja vajalikke taimekaitsetöid tehes ei lõhuta ega tallata taimi. Näiteks rapsi hiilamardika tõrje vajadus tekib just siis, kui taimed on juba piisavalt kõrged ja hakkavad õitsema.
Teiseks kulutab iseliikuva pritsiga töötamine vähem mootorikütust, kui traktor tavalist pritsi vedades. Ka juhtimine käib vaid mõne kangiga. Mugavust lisab pardaarvuti, millega töötegija saab pritsimise protsessi jälgida.
Tehes taimekaitset aianduses, on oluline rattavahe reguleerimise võimalus. Kui traktori rattavahe on ühelaiune ja sellega kaasneb risk näiteks porgandivagu ära tallata, siis iseliikuval pritsil on rattavahe reguleeritav.
Praegu on Eestis kümmekond innovaatilist põllumeest, kes sellise riista endale juba muretsenud. Eestisse on ostetud firmade Hardi, Tecnoma ja Caruelle’i iseliikuvaid taimekaitsepritse. Turule on tulemas ka Itaalia firma Bargam ja Saksa Amazone.
Saksamaa põllutehnika tehas Amazone esitles oma iseliikuvat taimekaitsepritsi Pantera sügisel. Masinat käis tehaseesitlusel vaatamas EMVI teadur Kalvi Tamm ning Eesti põllumehed saavad seda näha maamessil.
Peab vähem põllul tiirutama
Nagu ütleb Tamm, pole masina nimi Pantera juhuslik. “Viidatakse sarnasustele vaderist metskassiga, kes on tuntud oma kiire ja sujuva liikumise ning aruka oleku poolest,” selgitab tehnikateadlane. “Ka uuel masinal on samad omadused – liikumine on püütud muuta põllu reljeefi jälgivaks ning arukust lisab pardaarvuti.”
Pritsi sujuv liikumine on tagatud hüdropneumaatilise vedrustusega, neljarattaroolimise ja alusvankri 1.10meetrise kõrgusega. “Tänu kõrgusele sai vähese vaevaga kükk-kõnnis Pantera alt läbi ronida, et selle rattavahe seademehhanismiga tutvust teha,” lisab Tamm.
Teadlase selgitusel ei ole seekord sakslaste omatoodang mitte ainult pritsimisseadmestik, vaid ka alusvanker. Eelmiste mudelite jaoks toodeti alusvankreid Hollandis.
Kuni 40meetrine töölaius ja neljatonnine paak lubab taimekaitsevahendid ning vedelväetise põllule anda vähese ajakuluga ja õigeaegselt.
Sellise võimsa taimekaitsepritsi kasutajana nähakse Euroopa suuri põllumajandusfirmasid ning masinaühistuid.
Kõige rohkem on Eestis praegu Hardi ja Tecnoma iseliikuvaid taimekaitsepritse.
Esimesena Eestis ostis endale iseliikuva Hardi taimekaitsepritsi 2003. aastal Harjumaa ühe suurima teraviljakasvatusettevõtte Valdereks OÜ juht Aare Mölder.
Tecnoma pritse on Agriland OÜ müügijuhi Mihkel Timmermanni sõnul Eestis viis, kevadel peaks lisanduma veel üks. Seda kasutab näiteks Saimre OÜ.
Caruelle’i pritsi võib näha eelmise aasta põllumehe Madis Ajaotsa viljaväljadel.
Esimene Amazone’i iseliikuv taimekaitseprits peaks Eestisse jõudma kevadel.
