Eestisse on jäänud alla 100 000 piimalehma
“Paraku on see tõsi, et praegu on Eestisse lehmi jäänud vaid 97 000,” kinnitab Bulitko. “See läheneb kriitilisele piirile, millest edasi ei anna enam teha arvestatavat aretustööd.”
Tänavune kriis mõjus Bulitko sõnul eriti hävitavalt väike-piimatootjatele. Kui varem lõpetasid piimakarja pidamise eakamad talunikud vanuse tõttu, siis tänavu oli peamine põhjus väiketootjatele makstav väga madal piimahind.
Bulitko lisab, et varem suudeti karjapidamist lõpetavate talude loomadele leida ostjaid, kes soovisid tootmist laiendada, kuid tänavu on selliseid vähe.
“Aastakümneid on suudetud vältida kõrge aretusväärtusega veiste sattumist lihakombinaati. Praegu on kahjuks selline seis, et on küll farmereid, kes sooviksid tootmist laiendada, aga uute loomade ostuks pole neil raha.”
Olukord ei ole lihtsam ka suurematel karjadel, kus tänavu on müüdud ja ümber korraldatud mitmeid ettevõtteid, näiteks väliskapitalile kuulunud VR Vasavere OÜ, Kehra Agro OÜ ja Vihtra Mõis OÜ, samuti Aardla Piimaühistu, Kütimäe PT OÜ jt.
Oma osa mängib karja vähenemises ka prakeerimine. Raha saamiseks müüakse osa lehmi, kes võiksid veel piima ja järglasi anda, tapamajja. Suurem prakeerimine aitab vähendada ka ravikulusid.
Piimakarjalt lihakarjale
“Mitmed farmerid, kes praegu jätkavad piimatootmisega, on otsustanud, et tulevikus nad sellega enam ei tegele,” räägib Bulitko. “Lehmad ja noorkari tiinestatakse lihatõugu pullidega, millega katkeb kõrge tootmisvõimega järglaste saamine ning piimakarja kasv peatub.”
Selline tee kriisist üle saamiseks on ka peamine põhjus, miks lihaveiste arv on viimasel ajal nii kiiresti kasvanud. Praegu moodustavad lihaveised juba 14% Eesti veiste koguarvust.
“Aasta tagasi oli mul 20pealine piimakari, peamiselt mustakirjud lehmad,” ütleb Kadrina valla talupidaja Mare Jersov. “Hakkasin juba varem seemendama neid lihatõugu pullidega. Piimaviimise lõpetasin eelmise aasta detsembris.”
Jersov jättis endale vaid mõned praaklehmad ning ammlehmad. Praegu on tal 6 ammlehma ning kokku ligi 40 ristandveist.
Kui meenutada Virumaa Teatajas avaldatud artiklit, saatis AS Maag piimatööstus just mullu novembris väiketootjatele kirja, milles teatas oma otsusest lõpetada neilt piimavarumine. Hiljem tõusid päevakorrale ka hinnaprobleemid.
“Üleminek lihakarjale on suur mõjutaja tulevikus, sest kui ristandlehmi ka lüpstakse või soovitakse kunagi taastada piimakari, on toodang väiksem ja kannatab ka tõupuhtus,” hindab Bulitko.
Mõju on näha 2–3 aasta pärast
ETKÜ juht muretseb ka selle pärast, et rahapuudusel on hakatud rohkem kasutama vabapaaritust.
Mullikad paaritatakse hindamata, küla pealt või oma karjast saadud pullidega. Samuti ostetakse noorpulle ETKÜ seemendusjaamast karjadesse.
“Sellega jääb kasutamata noorkarja geneetiline potentsiaal ja sellisest paaritusest sündinud lehmikute toodang jääb madalamaks.”
Bulitko rõhutab, et kui tõesti otsustatakse kasutada kunstliku seemendamise asemel paaritamist, tuleb osta korralik, kõrge geneetilise aretusväärtusega noorpull, kelle põlvnemine peab olema kontrollitud EMÜ geneetikalaboris.
Kõiki mullikaid ei saa ära müüa
Kuigi tänavu on Eestist müüdud välja juba rekordarv lehmmullikaid, 1150 looma, võib seegi pikemas perspektiivis meie karjaaretusele ohtu kujutada.
“Oleme tänavu rahavajadusel müünud üle saja tõumullika,” kinnitab ASi Tartu Agro juht Aavo Mölder. “Varem müüsime aastas vaid paarkümmend.” Ta ütleb, et selle aasta müük veel nende karja suurust ei kahjusta, kuid seda ei saa teha lõputult. Aasta-paari pärast võib tänavune suur mullikamüük anda tagasilöögi just tippkarjadele.
“Loodan, et kriisiperioodi möödudes ei vähene Eestis veiste arv sedavõrd, et peame tulevikus ostasoovijatele ära ütlema hakkama, sest pole midagi pakkuda,” hoiatab Bulitko.
Piimakarja arvu ja müügi võimalusi vähendab ka see, et sündinud lehmvasikatest jõuab põhikarja vaid 67%. See viitab Bulitko sõnul sellele, et noorkarja pidamist tuleks kõvasti parandada.
Uutes kaasaegsetes lautades elab juba ligi pool meie lüpsikarjast, kuid renoveeritud või uusi noorkarjalautu on tüki maad vähem. Ja praegused toodanguhinnad ei anna ka lootust, et neid lähiajal ehitama hakataks.
“Tänase aretustööga kujundame oma karja kolme aasta pärast,” märgib ETKÜ juht. “Aretustöö on selge investeering tulevikku, ja kui see katkeb, siis on tulevik tume.”
| Vähenemine | |||
| 2008 | 2009 | % | |
| Karjade arv (9 kuud) | 1 125 | 1 001 | –11,0 |
| Kvoodiomanikke | 1 276 | 1 147 | –10,0 |
| Piimalehmade arv (30.09.) | 102 219 | 97 567 | –4,6 |
