Tegemist on viimase 20 aasta kõrgeima näitajaga, vaid kord varem on selle aja jooksul müüdud loomade arv küündinud üle tuhande. Samas, arenguruumi on küllaga — nõukogude ajal müüdi Eestis välja 12 000 veist aastas.

Kõik 1300 müüdud looma on olnud tiined, sest nende järele on nõudlus. „Enamus farmereid, kes meilt loomi ostavad, tegelevad piimatootmisega. Seetõttu ostetaksegi tiineid loomi, sest nad tahavad oma investeeringu võimalikult kiiresti tagasi teenida.“

Sel aastal on edenema hakanud ka lihaveiste müük, 50 looma läheb jaanuaris Valgevenesse.

Eriti edukas on Eesti olnud tõuveiste müügil n-ö kolmandatesse riikidesse — Venemaale, Moldovasse, Valgevenesse, Rumeeniasse ja Türgisse. Seda eelkõige seetõttu, et meil on karjade struktuur hea ning veterinaarse teeninduse tase kõrge, pole esinenud ei hullulehmatõbe ega sinise keele haigust. Riikidest, kus neid haigusi on esinenud, on loomade ostule seatud piirangud. „EL riikidest tohib Türgi osta loomi vaid Rootsist ja Eestist,“ toob Bulitko näite.

Positiivne on ka see, et ETKÜ saab meie farmeritele ühe veise eest maksta 300 eurot rohkem kui seda tehakse Hollandis või Saksamaal. Seal on esinenud haiguspuhanguid ning ostmisele seatud piirangud on loomade hinda langetanud.

Geneetiline materjal meie veisekarjades on hea ning muust maailmast ei erine, saadaval on Euroopa parimate pullide sperma.

„Oleme hea müügiga paljusid farmereid raskel ajal, mil piima hind on väga madal, aidata saanud,“ on Tanel Bulitkol hea meel. „Kuigi mingeid piiranguid sellele, kes loomi müüa võib, seatud ei ole, tegeleb tõuloomade müügiga vaid 20% farmeritest. Seega on arenguruumi veel küllaga.“

Tõuloomade ostmine Eestist on lihtsam kui Saksamaalt või Hollandist, kus 30 looma võib kokku saada 15st erinevast karjast. Siinsete karjade suurus ja struktuur aga võimaldavad ühest karjast korraga osta ka näiteks 20 looma. See on aga väga hea, sest koos elama harjunud loomad kohanevad uues kohas tunduvalt paremini.