Eestist viidi välja esimesed puhtatõulised lihaveised
Äsja pahaaimamatult kahe suupoolega heina nosinud aberdiin-anguse tõugu veised piidlevad teda kahtlustavalt. Veerand tundi varem aeti nad ju ükshaaval kaalu peale, kus siis kolm tollitöötajat nende kaalunumbrid kirja panid.
Kõige uudishimulikum ees ja ülejäänud troppis selja taga hakkavad nad liikuma ja tormavad lõpuks kõik hõbedase rekka avatud tagaluugist sisse. See on ajalooline hetk.
“Nad on esimesed puhtatõulised lihaveised, kes on Eestist välja veetud,” ütleb Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu lihaveiste peaspetsialist Ilmar Kallas varrukaga üle higist pärlendava otsaesise tõmmates.
Kahte suurde autosse on paigutatud poolteist kuud tagasi valminud ja ainult Eesti kapitalil põhinevas Ekso Calves Tradingu kogumiskekuses 47 mullikat, kes alustavad sõitu Valgevenesse.
Kallas tunnistab, et mullikate autode peale laadimisele eelnes mitu kuud tihedat tööd. “Natuke rohkem, kui kilode viisi pabereid tuli ära saata,” lisab ta. Sealtpoolt esitatud nõudeid oli tunduvalt rohkem, kui ELi eksportimise puhul. Ka mitu Valgevene delegatsiooni tähtsate ninadega käis vahepeal Eestis loomi üle vaatamas.
Algul otsisid nad loomi küll Leedust, kuid sealt ei leidnud sobivaid ja jõudsid otsingutega Eestisse. Valgevene poolt on ostjaks riiklik ettevõte. “Tavaliselt kui riigiraha sellise asja jaoks antakse, siis antakse palju,” ei varja ostu-müüki vahendanud Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees Tanel Bulitko heameelt saadud hinna üle. Lisaks taotleti PRIAst 20 tiine mullika kohta ka eksporditoetust, mis on 24-25 eurot 100 kg kehamassi kohta. Seetõttu ka pikk kaalumise protseduur tolliametnike valvsa silma all.
Tegelikult oli valgevenelastel soov osta 50 puhtatõulist aberdiin-anguse mullikat, aga nii palju ei õnnestunud Eestist kokku saada. Välisreisi ette võtnud 47 looma pärinevad kolmest farmist – Aberdeen Top Genetics OÜst Põltsamaa vallast, Abovo OÜst Karksi vallast ja Koolinurme Farmid OÜst Rõuge vallast.
“Limusiine ja hereforde oleks kergem kokku saada,” arvab Tanel Bulitko ja kinnitab, et juttu on olnud ka järgmisest müügist. “See annab loomakasvatajatele tõsise noodi, et tasub lihaveisekasvatusega edasi tegeleda,” lisab ta.
Viimase kümne aasta jooksul on Eestisse toodud üle 1300 puhtatõulise lihaveise. Koos ristanditega on Eestis praegu umbes 35 000 lihaveist.
