10.06.2010, 00:00
Eestlane õpib veiseliha sööma
Lihaveised moodustavad Eesti karjast ligi veerandi ja nende osa kasvab iga päevaga. Ometi ei oleks lihaloomi kasvatada vähimatki mõtet, kui poleks korraldatud nende müüki ega leiduks ostjaid.
FOTO:
Hommikul kell kolm sõidab auto üle Eesti lihaveiseid kokku korjama. Sest igal teisipäeval ja neljapäeval peab Rakvere lihakombinaadis olema 20 lihaveist. “Kümme aastat tagasi, kui loodi lihaveisekasvatajate selts, tahtis kombinaat viis kuni kaheksa looma nädalas. Praegu oleks tahtmist 40st rohkemgi, aga pole anda,” ütleb äsja 10aastaseks saanud Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi esimees Leino Vessart. Kui hakkasid ühinemisläbirääkimised Euroopa Liiduga, oli Eestis alla 2000 lihaveise. Vessart, kes oli tollal juba oma limusiinikarjale aluse pannud, pakkus, et toetuse saamise aluseks võiks olla 20 000 ammlehma, kuid ministeeriumis vaadati teda nagu segast. Liitumisleping lubas toetust 13 416 ammlehmale. Praeguseks on toetusaluseid lihaveiseid Eestis 20 700 ja lihaveiste üldarv läheneb 40 000-le.