Eestlased ostavad sarvilisi limusiine
Kui piimakarja kohta ütlevad pessimistid, et seda võiks Eestis 40% vähem olla, siis lihaveisekarja võiks vabalt samavõrra suurendada, leiab Eesti Lihaveisekasvatajate
Seltsi esimees Leino Vessart.
Albu kandi talunik Raivo Hallimäe alustas lihaveiste pidamist mullu. Tema oli ka üks julge mees, kes kevadiselt Sänna oksjonilt limusiini tõugu noorpulli koju viis.
Hallimäel on Järvamaal Napu talus kümme limusiini tõugu mullikat. Nad on parasjagu nii suured, et pull karja lasta ja tema abiga lihakarja suurendada. “Limusiini liha on pagana hea, me oleme lausa fännid,” kiidab Hallimäe.
Üldse kasvatatakse Eestis 11 lihaveisetõugu. Herefordi tõugu lihaveiseid peeti saartel ja rannakarjamaadel juba Nõukogude ajalgi. 1993. aastal hakkas Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu Prantsusmaalt sisse tooma uue lihatõu – limusiini – spermat, mida kasutati esialgu ristamiseks piimatõuga.
Need kaks tõugu olidki Eestis kuni eelmise aastani juhtpositsioonil. Viimasel aastal on liidriks tõusnud aberdiin-angus. Omanikud kiidavad anguseid kiire kasvu, varase poegimisea ning rahuliku iseloomu eest.
“Lihatõugu veised on lüpsilehmadest tugevama tervisega ja püsivad kauem karjas. Lisaks sellele on neid piimakarjast odavam pidada, kuna nad on vähenõudlikud ja toituvad peamiselt karjamaarohust,” märgib Lõuna-Eestis lihaveiseid pidav Rainis Ruusamäe.
Praegu on Eestis juba 1315 lihaveisekasvatajat ning kolmepoolse kokkuleppega tagatakse ka väiksematele kasvatajatele võimalus oma loomi müüa.
Ostjad Eestist ja Itaaliast
Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu ja Eesti Lihaveisekasvatajate Selts sõlmisid mitu aastat tagasi kokkuleppe Rakvere Lihakombinaadiga, kes ostab lihatõugu loomade liha kõrgemate hindadega kui tavalist veiseliha.
Turustamiseks loodi koos šveitslastega ühistu Estonian-A.C.B.-Vianco.
Lisaks Rakverele müüb Vianco Eestis kasvatatud noori lihaloomi Itaaliasse ja mujale Euroopasse. Kuna puhtatõulisi loomi on vähe, käib praegu ka aktiivne Eesti-sisene tõumüük ning suurendatakse oma karju.
Ruusamäe kinnitas, et nii Eesti kui ka mujal Balti turul on lihaveise lihale ruumi piisavalt. Siiani on sellest lihast tooted ja tooraine meile sisse toodud kaugetest maadest: Argentinast, Brasiiliast ja mujalt.
“Eesti lihakarjapidajad saavad ostjatele pakkuda lihaveise liha värskemana ja parema kvaliteediga,” sõnas Ruusamäe. “Lisaks meie oma koduturule nõutakse lihaveise liha ka teistes Euroopa riikides. Seetõttu võiks Eestis olla lihakarja poole rohkem. ”
Poes on lihaveise liha vähe
Lihakarja kasvatajate seltsi esimehele Leino Vessartile teeb muret see, et lihaloomade pakkumine on hooajaline, turg aga tahaks stabiilsust. Kuna lihaloomad poegivad peamiselt veebruarist maini ning saavad müügiküpseks järgmisel sügisel 18–22kuuselt, on sügisel pakkumine suur, kevadsuvel ja suvel väike.
Seda, et lihaveise liha on hea ning pakkumine võiks olla aastaringne, kinnitab ka Rakvere Lihakombinaat, kes töötleb liha ning pakub seda Eesti Lihaveise kaubamärgi all tarbijatele. Aastas töödeldakse Rakvere Lihakombinaadis toodeteks 1700–2000 lihaveist. Nagu rääkis Rakvere Lihakombinaadi juht Anne Mere, on lihaveise liha ülimalt maitsev ja tänu vähesele rasvasisaldusele, vaid 4%, ka tervislik.
“Selleks et lihast valmistatud toit oleks isuäratav ning mahlane, on liha valimisel kõige tähtsam tema päritolu,” kinnitas Mere. “Siin kehtib kodumaise eelistamise reegel.”
Paraku pole seda kodumaist liha just palju. Tavaline tee lihakarjani käib piimalehmade ristamise kaudu. Aga piimalehma seemendamisel lihatõuga ei saa kohe lihaveist, vaid see võtab mitu aastat aega. Hea, kõrgemasse lihaveise kvaliteediklassi minev liha on alles mitmenda põlvkonna ristandeil.
Mis milleks sobib
- Lihaveise hakklihast (rasva 5–7%) valmistatakse hakk-kotlette, lihapalle, täidetud hakkliharulle, panni- ja vokiroogasid, hakklihakastmeid.
- Lihaveise sisefileest (rasva 4%) saab valmistada piprapihve, carpaccio’t, boeuf à la tartar’i ehk böffi, täidetuna sobib ahjus küpsetamiseks, grillimiseks, praadimiseks ja barbecue’ks.
- Lihaveise välisfilee (rasva 4%) on parim praadimiseks pihvidena, sobib ka grillida, moorida, suure tükina barbecue-, suitsu- või praeahju.
- Lihaveise tagaosa sisetükk (rasva 4%) on parim guljašiks ja böfstrooganoviks. Sobib ka voki- ja pajarooga, lõikudena praadimiseks ning grillimiseks, ahjupraeks.
Allikas: Rakvere Lihakombinaat
Lihaveised Eestis
- 33 034 lihaveist
- 9453 ammlehma
- 1315 lihakarja
- Eestis kasvatatavad lihaveiste tõud: hereford, limusiin, aberdiin-angus, šarolee, piemont, hele akviteen, belgia sinine, simmental, dexter, galloway, šoti mägiveis.
Allikas: Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu
Olev Saveli, EMÜ emeriitprofessor, Eesti Tõuloomakasvatuse Liidu president
Eestis on räägitud 12 lihaveisetõust, jõudluskontrollis on 9 tõu esindajaid. Uhke on rääkida 30 000 lihaveisest PRIA registris, tegu on aga valdavalt 1. ja 2. põlvkonna ristanditega piima- ja lihatõugude vahel ehk tarbeloomadega.
Et kohapeal ilma välise abita puhast tõugu aretada, peab jõudluskontrolli all olema piisav arv puhtatõulisi emas- ja isasloomi, kellega tagatakse tõu järjepidevus. Tõu olemasolu riigis määrab puhtatõuliste emasloomade kontingent, mindi aga lihaveiste päritolu määramisele isatõust lähtudes.
Teistes riikides on õnneks igale tõule suurearvuline tagavara. Sealt lehmikute ja pullikute sisseost on aga jõukohane vähestele.
Kui 60 000 krooniga sisse ostetud pullikut kasutatakse mõne aasta jooksul paarisaja vasika saamiseks, on see on kalli aretusmaterjali raiskamine, sellist pulli peab palju efektiivsemalt kasutama. Teda tuleb kasutada süsteemipäraselt väärtuslike aretuspullide tootmiseks oma karjade baasil.
Järgnema peaks nende sihipärane üleskasvatamine ja omajõudluse kontroll. Märja piimakarja katsefarm selleks ei sobi, pidades silmas ohtusid komplekteerimisel.
Tõupulli saamiseks on vaja ka väärtuslikku ema. Pulliemade valikuks on esialgselt arvestatav kontingent olemas ainult viiel tõul – aberdiin-angusel, herefordil, limusiinil, šaroleel, šoti mägiveisel ja lootusi on ka simmentali tõul. Neist saame rääkida kui aretustõugudest Eestis.
