Eestlased võitsid kodusel põllul Soome kündjaid
Lilled ja traktor, kas teete tõsise asjaga nalja või?
Ei tee. Ning 19aastane Margo Pajo pole ka mingi naljamees.
Noorima kündjana oli ta publiku ees üles astunud koguni aastal 2004, eelmistel Eesti meistrivõistlustel lõi kaasa juba meistrite klassis.
Nüüd aga, pealegi koduses Tormas, saabus tema suurpäev.
Valla keskuse lähedal põllul seisid vastamisi kaks koondist: maailma künnivõistlustel vagude viisi medaleid võitnud Soome ja seni hoopis tagasihoidlikumate kohtadega leppima pidanud Eesti.
Kummardus Jakobsonile
Algul räägiti kokku nii, et kumbki pool paneb maavõistlusteks välja ühe meisterkündja tavaatrade ja ühe pöördatrade klassis ning lisaks noorkündja.
Tegelikkus osutus selliseks, et vastamisi oldi vaid tavaatradel.
Eesti võistkond: Raido Kunila, Kaspar Järvala, Margo Pajo.
Soome võistkond: Markku Nuutinen, Kalervo Oksanen, Juhani Grönlund.
Jõuproovi esimene pool kulges tasavägiselt, tunnistasid kohtunikud (neli tavalist ja üks peakohtunike paar).
Siis tehti paus, seati traktorid pidulikult rivisse ja asuti võistlusi ametlikult avama.
Täpsemalt öeldes: avaldati austust Tormast pärit Carl Robert Jakobsonile, kes juba aastal 1874 Vändras võistukünni korraldas.
Seejärel avaldati austust isamaale ja tema mullale, mis sajandeid end künda on lasknud ja meid niiviisi toitnud.
Kõige selle vahel avaldati austust ka meestele, kes künni, külvamise ja lõikuse Eestis ikka alles on hoidnud.
Ilusaid sõnu sai kokku nii palju, et võistukündjad pidid enne nende lõppemist traktorid käivitama ning põllule sõitma. Algas teine künnivoor.
Margo Pajo kündis avavao ja jättis selle siis veerand tunniks kohtunike hinnata.
Pealtvaatajad – ürituse korraldajate kurvastuseks polnud neid just palju – võisid niikaua uudistada lilleseadet noormehe traktori katusel.
“Kes selle tegi?”
“Ema!”
“Esimest korda künnad pärjaga või?”
“Ei, eelmistel Eesti meistrivõistlustel Olustveres oli ka.”
Suund maailma esimeseks
Pärast seda, kui kohtunikud olid punktid kokku lugenud (avavagu, tüü puudumine, umbrohu hävitamine, ühtlased viilud, kokkukünd jne), selgus, et lilled ei ehtinud Margo Pajo traktori katust ilmaasjata.
Ehkki individuaalarvestust ei peetud (maavõistlus ikkagi!), näitasid punktid selgesti, et ta oli selle võistluse parim.
Ning otsekui olnuks sellest veel vähe, lausus soomlasest kohtunik Kai Paltamaa, et sellest poisist võib viie aasta pärast saada maailmameister.
Eesti Künniseltsi juht Arvi Tammel jagas sama arvamust, ainult et maailmameistriks saamiseks on vaja künda, künda ja veel kord künda.
Ning muidugi ka võistlustele kohale sõita. Mis teadagi on kallis, nagu on kallid ka traktor, ader, kütus.
“Kündmine on üldse kallis sport,” võttis aastaid künnivõistluste taga seisnud Tammel kokku.
Kaotus tuleb korvata!
Ehkki ala on kallis, on eestlased kündmise MMidel käinud ja tahavad ka edaspidi sinna sõita.
Järgmisel aastal võisteldakse Horvaatias, siis aga Kanadas, kus MMid 60 aastat tagasi üldse alguse said.
Tänavused Eesti meistrivõistlused aga peetakse 23.–24. septembril Olustveres.
Mis aga puutub Eesti–Soome maavõistlustesse, siis sellest võib kujuneda tava. Sest soomlased tahavad oma Tormas saadud kaotuse häbi maha pesta 2013. aasta septembris Loimaal.
Esimene Eesti–Soome maavõistlus peeti viis aastat tagasi Soome meistrivõistluste raames. Eesti poolelt osalesid Raido Kunila ja Mait Pajo, Tormas võidutsenud Margo Pajo isa. Eesti Künniseltsi väljapandud karikas jäi tookord Soome.
Eesti–Soome II künnivõistluse tulemused
- Eesti
Raido Kunila, Kaspar Järvala, Margo Pajo
1167 punkti.
- Soome
Markku Nuutinen, Kalervo Oksanen, Juhani Grönlund
1148,5 punkti.
Allikas: Eesti Künniselts
