Ilmselgelt on väga vähe keemiku või agrokeemiku haridusega viljakasvatajaid. Iseõppimine pole piisavalt süsteemne ning ega tegevpõllumehel ole selleks aegagi.

Samuti on teada, et põllumajandusteadus on alarahastatud ega saa teha põhjalikke uurimusi antud valdkonnas.

Veel hullem – teadus on sõltuvuses rahast, mida annavad stipendiumiks või tellitud uuringuteks tootja- ning vahendajafirmad. Sellisel juhul toetatakse uurimissuundi, mis huvitavad rahastajat.

Vähem saab põllukeemiat kindlasti kasutada. Siin tuleb aga vastu tasuvuspiir.