„Tänane arutelu püüdis vastata ka küsimustele, milline põllumajanduspoliitika Euroopa Liidus oleks Eesti seisukohast kõige õigem ja õiglasem ja mõistlikum. Sisuliselt konsensuslikult leiti, et Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika suund peab olema otsetoetustelt investeeringute toetamisele. Suund peab olema maaelu mitmekesistamisele, mis tähendab seda, et maal oleks lisaks põllumajandusele ka teisi ettevõtlusvorme; et seal oleks laiemalt võttes inimestele tegevust ja toimetulekuks sobiv elukeskkond,“ ütles Rõivas.

Rõivase sõnul rõhutati korduvalt vajadust vähendada protektsionismi, mida esineb põllumajandustoodete turul jätkuvalt väga palju ja korrati üle Eesti üks põhilisi seisukohti erinevate riikide põllumajandustoetuste ühtlustamiseks.

„Väga selgelt jäi kõlama mõte, et toetused peaksid ühtlustuma pigem vähenemise suunas ehk siis otsetoetused nendes riikides, kus need on täna oluliselt suuremad kui meil, peaksid tulevikus olema oluliselt väiksemad, et kaotada turumoonutused ja ebavõrdsed konkurentsitingimused,“ ütles Rõivas.

Tänasel arutelul pidasid ettekande põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika valdkonna asekantsler Illar Lemetti, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees Andres Oopkaup, Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor Rando Värnik ja Eestimaa Looduse Fondi keskkonnasõbraliku põllumajanduse ekspert Aleksei Lotman. Omapoolse seisukoha esitas ka MTÜ Eesti Noortalunikud juhatuse liige Alar Oherd.

Tegemist oli EL asjade komisjoni ja väliskomisjoni neljanda ühisaruteluga Euroopa Liidu tuleviku teemal. Varem on vaatluse all olnud Euroopa Liidu rahanduspoliitika, võimalikud muudatused aluslepingutes ja Euroopa Liidu institutsionaalses korralduses.